Karjalaskepäev

Hommikul oli meil laudas üks ilus must uteke, ema on aastane lihalamba-gotlandi segu. Olin teda küll lähiajal oodanud poegivat, kuid öösel kaamerast midagi huvitavat ei paistnud. Läksin varahommikul kolmikute tüdrukut lutitama ja voilaa. Noor utt oli suurepäraselt ise hakkama  saanud.

Tänase megailusa ilmaga tuli kohe lambad natuke välja lasta, talled niikuinii juba lipsavad ammu uksest välja ja püüavad esimesi rohuliblesid. Eelmise aasta pilte vaadates, arvan, et ka siis said loomad aprilli lõpus välja käima. Küll kablutasid esimesed minutid ringi, selliseid õhuhüppeid ja ilunubreid sai näha, oi rõõmu! Harjutamise mõttes ja et lambad kohe karjamaale 1:0 ei teeks, pidid nad seal idee järgi viibima vaid paar tundi. Aga no katsu sa nad siis sisse saada, kui värske maitse suus! Ei huvitanud kaeraämbergi kedagi peale mõne talle ja kihnuka:) Õnneks tuli just hea äikesepilv ja vihmasahmakas, see neile ei meeldinud ja nagu üks mees oli kogu kari laudas..
Pilt peenvillapere poistest (need siis müügis ka), need on küll teises aias, koos viimaste tiinetega.

Ja koos emaga (veel pikas villas, aga selle asja juba parandasime:))

Ja veel pilt hobuselapsest, kes ka päeviti emaga koplis ringi kablutab. Oi neid hüppeid ja galopiringe, eks vahel pannakse külg ka maha:) Varsa nimeks sai Eskimo- selle lumise ja pika külma eskimotalve mälestuseks..Muidu on selline tore tegelane, tuleb juba ligi, aga emme peidab kiivalt oma selja taha alati.