Karjalaskepäev

Hommikul oli meil laudas üks ilus must uteke, ema on aastane lihalamba-gotlandi segu. Olin teda küll lähiajal oodanud poegivat, kuid öösel kaamerast midagi huvitavat ei paistnud. Läksin varahommikul kolmikute tüdrukut lutitama ja voilaa. Noor utt oli suurepäraselt ise hakkama  saanud.

Tänase megailusa ilmaga tuli kohe lambad natuke välja lasta, talled niikuinii juba lipsavad ammu uksest välja ja püüavad esimesi rohuliblesid. Eelmise aasta pilte vaadates, arvan, et ka siis said loomad aprilli lõpus välja käima. Küll kablutasid esimesed minutid ringi, selliseid õhuhüppeid ja ilunubreid sai näha, oi rõõmu! Harjutamise mõttes ja et lambad kohe karjamaale 1:0 ei teeks, pidid nad seal idee järgi viibima vaid paar tundi. Aga no katsu sa nad siis sisse saada, kui värske maitse suus! Ei huvitanud kaeraämbergi kedagi peale mõne talle ja kihnuka:) Õnneks tuli just hea äikesepilv ja vihmasahmakas, see neile ei meeldinud ja nagu üks mees oli kogu kari laudas..
Pilt peenvillapere poistest (need siis müügis ka), need on küll teises aias, koos viimaste tiinetega.

Ja koos emaga (veel pikas villas, aga selle asja juba parandasime:))

Ja veel pilt hobuselapsest, kes ka päeviti emaga koplis ringi kablutab. Oi neid hüppeid ja galopiringe, eks vahel pannakse külg ka maha:) Varsa nimeks sai Eskimo- selle lumise ja pika külma eskimotalve mälestuseks..Muidu on selline tore tegelane, tuleb juba ligi, aga emme peidab kiivalt oma selja taha alati.

Väike võitleja

See tall sündis reedel, 01.04 õhtul. Ema 1aastane soomlase ristand (Puntsu tütar). Sünnitus venis natuke, jäärtall suurepoolne ja tuli välja sikutada. Algul läks kõik ilusti, ema lasi imema, hoolitses. Talleke püsti normaalse ajaga,   ja rohkem öösel passimas ei käinud. Eraldi aias muidugi ka.

 Aga öösel oli kas ema tallele peale astunud või lamanud ja hommikul tall enam püsti ei seisnud...totaalselt jalad alt ära.kui üles tõstsin ja kinni hoidsin, imes ema all hea isuga. Käisin  nii mitu korda tissitamas, süstisin seleeni..ei mingit muutust. Kaimo käis näitas teda loomaarstile, sest mõtlesin, äkki mõni luu puruks. Arst arvas et, terve kõik ja üritage edasi..No ööselgi käisin talle tõstmas, kõik samamoodi- kukkus ümber ja ninuli ja kartsin, et siin ei aita muu kui kirveteraapia. Kaua siis lasta vireleda...

Pühapäeva hommikul tegin veel seleeni 1ml ja märkasin, et ei kukugi kohe poiss pikali, kui käed eemaldan! Pisut paremuse poole juba. Õhtul leidsin isegi paar korda, et tall oli end ise üles saanud ja komberdas ringi kolmel jalal.Vasak tagumine on ripakil. Tall on nii pikajalgne, et oma madalavõitu ema tissi juurde hästi ei saa kui tasakaal nõrk, kuid enam teda kinni hoidma otse ei pea. Täna hommikul tegi juba ringi peale boksile ilma kukkumata.

See ema aga- täitsa totakas- ahnitseb oma jõusööta, nii et lämbumas, ning siis teeb mingeid õhuhüppeid ja astuski korra uuesti talle jala peale. Loodan ikka, et saab korda tall, eluvaim on sees ...