Tuesday, July 30, 2013

(lühi)kroonika

Juulikuus on üht-teist toimunud.
Sikuhärra saatsime Lõuna-Eestisse oma teenuseid pakkuma, sest meil ei ole järgmiseks kevadeks titeplaani. Kits lüpsab kuigipalju ka ilma sikku nägemata. Kuigi praegu põuaga on asi natuke nutune, piimakogus langeb- sellist mahlakat rohtu ju kui eelmine aasta, ei ole. Tegime siis kopli osaliselt lepavõsasse. Küll kitsedele meeldib seal, täpselt nii kõrgel kui lambad-kitsed ulatuvad, on metsaalune puhas. Miinusena on lambad korjanud endale külge ebameeldivaid mummusid ehk takjaid..
Lambakarja reorganiseerimine on sellises järgus,et need peenvillased,keda oli plaanis müüa, on müüdud.

Paari nädala eest soetasime omale tõsise valgepealise jäära- lubage tutvustada: Otto. 3 aastat vana, 75% texelit 25% EV.  Oli teine juba Lätti minemas, aga jõudsime kiiresti reageerida.

Tema tööks saab nüüd tiinestada kõik täiskasvanud uted. Algul tundus selline" elukas" veidi hirmuäratav, kuid paari päevaga selgus,et tegu väga mõnusa rahuliku vanamehega. Leiba pole harjunud sööma, aga sügada laseb end sellegipoolest. 

Nädalavahetusel sai tehtud väike Saaremaa trip, mis jäi küll plaanitust lühemaks, kuna lapsed jäid haigeks. Vanad tuttavad kohad said üle vaadatud-Saaremaal Kaali järv,  Muhumaal Üügu pank, Koguva küla ja muuseum, Nautse jaanalinnufarm. Seal ei ela pelgalt need pikakaelalised, vaid ka muud eksootilised loomad- kängurud (sh. albiino), sebrad,ponid, alpakad...(minu tehtud fotodest palju paremad on www.jaanalind.ee)




Lastel oli põnev, jaanalind sõi täitsa käe pealt maisi ja näksas ühte poissi kõrvast. Emalind pidavat munema suveperioodil 50 muna, osad inkubeeritakse, mis pole viljastatud, lähevad toiduks. Alpakad olid väiksemad, kui ma piltidelt ja televiisorist nähtu põhjal arvasin. Küsisin, kus nad oma alpakavilla kedrata lasevad- selgus,et Saaremaa uues villavabrikus! Näidati ka ühte valget tokki, nägi täiesti viisakas välja.. Nii omamoodi, kergelt karvane ja siidine samal ajal, peenem  igatahes kui Kabala veski lõng..


Ja veel said meist vastu omaenese tahtmist kassiomanikud.. Keegi "tore" inimene nimelt oli nädal tagasi visanud autost välja meie põlluäärde  2  emast väikest kassipoega ...Loomulikult alatoidetud, ennast pidevalt kratsivad ja emased. Esimene õhtu said lapsed kätte valge poja ja triibuline pani võssa. Lubasin siis lastel pika mangumise peale ta koju jätta. Vana isakass suri meil talvel ja hiirepüüdjat oleks ehk lauta vaja ka...Teine päev ka näugus triibik heinaküünis...No mis sa teed.. Eile seadsin sammud vet-apteeki, kirbu ja ussitõrje mõlemale. Nii nummi. 
Selline suvi siis, näis mis toob august.


Tuesday, July 2, 2013

Heinakuu

Või siis modernsemalt - silokuu. Meie talvevarud loomadele on  nüüd olemas. Omajagu närvikulu - kokkulepetest taganemisi  ja lihtsalt "äraunustamisi"  juhtus, lisaks vajab ka kuivsilo mõned päevad päikselist ilma. Mida kuivem,seda rohkem kraami ühte rulli mahub ja iga rull teadagi maksab..Heinakasv oli võimas ja ootamatult tuli sama maa pealt 1,5kordne kogus eelmise aastaga võrreldes.
Lapsed vahtisid mitu tundi, kuidas siloekipaaz tööd teeb ja said kõik ka paar ringi uhkes traktoris kaasa sõita:


Lammastest endist  niipalju, et kaks pruuni peenvillajäära ja üks peenvillautt leidsid kodu. Veel on vakantsed 2 musta aastast utte. 
Harjumaalt kolisid meile aga valged lambad: EV Trips,Traps,Trull; maakas ja rootslane Pruudi Õde :) See oli tõsine kokkusattumus,et meile järjest on sattunud ühe ema lapsed eri aastakäikudest. Siin pildil on uued koos meie valgepealise Põssa  ja tema kaksikutega.



Tibuuudiseid niipalju, et siidikana haudus välja kolm kollast tibu-peaksid siis tulema valged. Lisaks üks kollane braamatibu.

Täpselt samal päeval koorusid ka kääbus-kochini tibud. Kõik 4 ühtemoodi tumehallid, lisaks 1 rohelisest ristandkanamunast tulnud must  tibu. Mõlema pere kuked (ikka eri aedikutes) osalevad vahvalt tibude kasvatamisel.  Mõlemad tõud on  just laste  lemmikud,  kukkesid ei pea kartma.