(lühi)kroonika

Juulikuus on üht-teist toimunud.
Sikuhärra saatsime Lõuna-Eestisse oma teenuseid pakkuma, sest meil ei ole järgmiseks kevadeks titeplaani. Kits lüpsab kuigipalju ka ilma sikku nägemata. Kuigi praegu põuaga on asi natuke nutune, piimakogus langeb- sellist mahlakat rohtu ju kui eelmine aasta, ei ole. Tegime siis kopli osaliselt lepavõsasse. Küll kitsedele meeldib seal, täpselt nii kõrgel kui lambad-kitsed ulatuvad, on metsaalune puhas. Miinusena on lambad korjanud endale külge ebameeldivaid mummusid ehk takjaid..
Lambakarja reorganiseerimine on sellises järgus,et need peenvillased,keda oli plaanis müüa, on müüdud.

Paari nädala eest soetasime omale tõsise valgepealise jäära- lubage tutvustada: Otto. 3 aastat vana, 75% texelit 25% EV.  Oli teine juba Lätti minemas, aga jõudsime kiiresti reageerida.

Tema tööks saab nüüd tiinestada kõik täiskasvanud uted. Algul tundus selline" elukas" veidi hirmuäratav, kuid paari päevaga selgus,et tegu väga mõnusa rahuliku vanamehega. Leiba pole harjunud sööma, aga sügada laseb end sellegipoolest. 

Nädalavahetusel sai tehtud väike Saaremaa trip, mis jäi küll plaanitust lühemaks, kuna lapsed jäid haigeks. Vanad tuttavad kohad said üle vaadatud-Saaremaal Kaali järv,  Muhumaal Üügu pank, Koguva küla ja muuseum, Nautse jaanalinnufarm. Seal ei ela pelgalt need pikakaelalised, vaid ka muud eksootilised loomad- kängurud (sh. albiino), sebrad,ponid, alpakad...(minu tehtud fotodest palju paremad on www.jaanalind.ee)

Lastel oli põnev, jaanalind sõi täitsa käe pealt maisi ja näksas ühte poissi kõrvast. Emalind pidavat munema suveperioodil 50 muna, osad inkubeeritakse, mis pole viljastatud, lähevad toiduks. Alpakad olid väiksemad, kui ma piltidelt ja televiisorist nähtu põhjal arvasin. Küsisin, kus nad oma alpakavilla kedrata lasevad- selgus,et Saaremaa uues villavabrikus! Näidati ka ühte valget tokki, nägi täiesti viisakas välja.. Nii omamoodi, kergelt karvane ja siidine samal ajal, peenem  igatahes kui Kabala veski lõng..

Ja veel said meist vastu omaenese tahtmist kassiomanikud.. Keegi "tore" inimene nimelt oli nädal tagasi visanud autost välja meie põlluäärde  2  emast väikest kassipoega ...Loomulikult alatoidetud, ennast pidevalt kratsivad ja emased. Esimene õhtu said lapsed kätte valge poja ja triibuline pani võssa. Lubasin siis lastel pika mangumise peale ta koju jätta. Vana isakass suri meil talvel ja hiirepüüdjat oleks ehk lauta vaja ka...Teine päev ka näugus triibik heinaküünis...No mis sa teed.. Eile seadsin sammud vet-apteeki, kirbu ja ussitõrje mõlemale. Nii nummi. 

Selline suvi siis, näis mis toob august.

Aprilli uudised

Eile koorusid  kaks siidikanatibu. "Tavaliste" kanatibudega võrreldes on nad ikka palju pisemad, kindlustasin igatmoodi nende puuri,et nad kuskilt välja ei saaks kukkuda. Ema on nagu kanaema ikka, õnneks ei pahanda, kui me pisikesi vahtimas käime. 

Laudas on ka suuremaid tibusid, 10 tükki on juba 1,5kuud vanad ja näevad välja nagu noored kanad. Nad on ristandid ja sealt ka suuruse vahed, osades on braamat ja kochinit, teistes araucanat ja ei tea mida veel- kuskilt pärinevad karvased põsed :) Paaril aga puudub hoopis saba..

 Tagapool paistab veel trobikond kuuvanuseid ristandtibusid..

Näitan-pakun ka natuke lambatallesid, jäärasid selle mõttega, et äkki keegi neist saab elupeale..
1. puhas peenvillane poiss Baruto. Sündinud 20.veebr. kolmikuna,ema Pruut ja isa Benji. Täna kaalusin-18kg. Kuna ta õdedest on umbes poole suurem, eraldasin ta emast , et ka teised saaksid emapiimal hoo sisse. Päris ilma piimata ta siiski ei jää, nädal-paar annan pulbripiima. Jõusööt on ka saadaval enam-vähem pidevalt. See jäärapoiss on siis maikuust saadaval!

2.See on ka kolmikuna 21.02 sündinud valgepealise-soomlasesegu jäärapoiss. Lutipudelil kasvanud väga sõbralik ja armas sell. Sügades lausa uneleb silmad kinni. Sünnikaal oli 4kg, tänase seisuga (u.6näd) 15,5kg

3.Veel üks ilus paks poiss: 09.03sündinud, emaks esmapoegija eesti  valgepealine (sees dorseti, dala ja texeli verd) Üksiktall, sünnikaal 6kg ja täna (4näd.) 14 kg.  Võõrutus mai keskel.

Siin lihtsalt perekondlik idüll- need kõige viimasena sündinud kolmikud, nüüd kolmenädalased. Ema on üllatavalt hästi siiani kõiki ise toitnud. Käisin pakkumas mitu korda, et äkki keegi võtaks pudelist lisa-aga ei, pigistatakse suu kinni. Kehalt ilusti ümarad, küüru ei hoia, ju siis ei ole nälga. 

 Tüdruk sellest pundist:

Kõige näljasem tall ei jõua alati ära oodata, kuni lutiämber lauta tuuakse, vaid tuleb kapates laste järel tuppa..

See siis nelikuna sündinud peenvillase utt.  Hääl on tal ka pidevast inimese järele röökimistest ära...Eks ta hoiab ikka ema ja vendade ligi ka, aga kui õues liikudes EMMEt märkab, tuleb läbi aiavärava kui püssikuul:) Nii kilu ka veel, et mahub igast praost läbi. 

Nii me siis elame ja ootame nagu ilmselt palju teisedki, et see ammu äratüüdanud lumi ometi sulaks...Hakkab juba ununema,et kas meil üldse on muud aastaega peale talve ??