(lühi)kroonika

Juulikuus on üht-teist toimunud.
Sikuhärra saatsime Lõuna-Eestisse oma teenuseid pakkuma, sest meil ei ole järgmiseks kevadeks titeplaani. Kits lüpsab kuigipalju ka ilma sikku nägemata. Kuigi praegu põuaga on asi natuke nutune, piimakogus langeb- sellist mahlakat rohtu ju kui eelmine aasta, ei ole. Tegime siis kopli osaliselt lepavõsasse. Küll kitsedele meeldib seal, täpselt nii kõrgel kui lambad-kitsed ulatuvad, on metsaalune puhas. Miinusena on lambad korjanud endale külge ebameeldivaid mummusid ehk takjaid..
Lambakarja reorganiseerimine on sellises järgus,et need peenvillased,keda oli plaanis müüa, on müüdud.

Paari nädala eest soetasime omale tõsise valgepealise jäära- lubage tutvustada: Otto. 3 aastat vana, 75% texelit 25% EV.  Oli teine juba Lätti minemas, aga jõudsime kiiresti reageerida.

Tema tööks saab nüüd tiinestada kõik täiskasvanud uted. Algul tundus selline" elukas" veidi hirmuäratav, kuid paari päevaga selgus,et tegu väga mõnusa rahuliku vanamehega. Leiba pole harjunud sööma, aga sügada laseb end sellegipoolest. 

Nädalavahetusel sai tehtud väike Saaremaa trip, mis jäi küll plaanitust lühemaks, kuna lapsed jäid haigeks. Vanad tuttavad kohad said üle vaadatud-Saaremaal Kaali järv,  Muhumaal Üügu pank, Koguva küla ja muuseum, Nautse jaanalinnufarm. Seal ei ela pelgalt need pikakaelalised, vaid ka muud eksootilised loomad- kängurud (sh. albiino), sebrad,ponid, alpakad...(minu tehtud fotodest palju paremad on www.jaanalind.ee)

Lastel oli põnev, jaanalind sõi täitsa käe pealt maisi ja näksas ühte poissi kõrvast. Emalind pidavat munema suveperioodil 50 muna, osad inkubeeritakse, mis pole viljastatud, lähevad toiduks. Alpakad olid väiksemad, kui ma piltidelt ja televiisorist nähtu põhjal arvasin. Küsisin, kus nad oma alpakavilla kedrata lasevad- selgus,et Saaremaa uues villavabrikus! Näidati ka ühte valget tokki, nägi täiesti viisakas välja.. Nii omamoodi, kergelt karvane ja siidine samal ajal, peenem  igatahes kui Kabala veski lõng..

Ja veel said meist vastu omaenese tahtmist kassiomanikud.. Keegi "tore" inimene nimelt oli nädal tagasi visanud autost välja meie põlluäärde  2  emast väikest kassipoega ...Loomulikult alatoidetud, ennast pidevalt kratsivad ja emased. Esimene õhtu said lapsed kätte valge poja ja triibuline pani võssa. Lubasin siis lastel pika mangumise peale ta koju jätta. Vana isakass suri meil talvel ja hiirepüüdjat oleks ehk lauta vaja ka...Teine päev ka näugus triibik heinaküünis...No mis sa teed.. Eile seadsin sammud vet-apteeki, kirbu ja ussitõrje mõlemale. Nii nummi. 

Selline suvi siis, näis mis toob august.

Nädal pildis

Kasutan juhust,et netipulk täna natukegi internetti kinni püüab ja äkki mõne pildikese üles laetud saan..ilma piltideta on ju igav:P
Eelmisel nädalal õnnestus meil üle pika aja teha Soome reis, külla ühte toredasse talusse, kus pereisa kunagi leiba teenis. Poistele meeldivad ju masinad, siis lubati neil proovida traktorisõitu. Ütlesid kohe, et see oli palju parem ja vaiksem kui meie oma kodus...No mis sa võrdled MTZ ja Fergusoni..nagu siga ja kägu.

Siin on lihaveise kasvatus, Jarko sai nendega hästi läbi...nuias lausa õhtu otsa,et me ka omale lehmad või vähemalt 10 vasikat võtaks...

 No olid tõesti armsad vasikad...

 Ahaa...siin on lahe näide, kuidas mõeldakse ilusti lastega peredele kaubanduskeskuses- ei pea kartma,et lapsi autost välja võttes naabersõidukile uksega kolaka annad või ei mahu pärast kotte sisse tõstma. Võiks eeskuju võtta...

Kõrgel Helsingi kohal vaaterattal..Sai lastele lubatud, et läheme lõbustusparki, ja päev (5 tundi) möödus kiirelt. Küll poiste  silmad särasid! Seal oli palju asju ka kõige pisemale nii ei läinud temagi kannatamatuks. Masendavalt pikad olid vaid järjekorrad  piletisabas, samuti suht võimatu parkimine ja röövellikud toiduhinnad(õnneks oli oma leivakott kaasas)

See pilt on Lahtis ühes perepargis, suured mullid basseinis ja lapsed sees. Ise küll sinna sisse ei julgeks minna,saaks vist klaustrooobiahoo....Lapsed möllasid mõnuga.

Nii, tagasi kodus, käisime esmaspäeval kohe lambatallede järel Põlvamaal.  Need on siis mu eriliselt välja valitud EV utikud.

Põlvnemistunnistustelt loeb välja texelit,dorsetit ja dalat. Eks ma juba Kurgjal lõin pilgu peale,et kust võiks valgepealised tüdrukud osta. Ja ma olen väga rahul nendega:) Enne seda müüsin ära 9 tumedapealist ja ristandit, kel oli juba vanust ja ka natuke probleeme. Lambaid jääb ületalve tunduvalt vähem kui mullu, eriti paaritatavate osas. Aga ka heinategemine oli see suvi nagu ta oli ja nii on muret vähem.
Mustad on pildil muidugi peenvillased, kaks väiksemat võõrutasin alles nüüd emast-siis 4 kuused. Ema oli nii hoolitsev,et ikka lasi imeda... Kusjuures tüdrukud olid ju lutipudelil poolenisti ja alles siis kui kolmikutest jäära 1,5k tagasi ära võtsin, said uted korralikult tissi alla:P Vaene mamma karjub nüüd laudas tallesid taga-pole enne kuulnud et UTT nii lõugaks, ikka talled nutavad rohkem.

Jäärad on ka karjas juba tööd tegemas. Kuna Soomest sain tuua märkerakmed jäärale ja värvivaha, mõtlesin,et väga lihtne-kirjutan vaid üles,millal uttede tagumused värviliseks saanud. Hummerile,kes on siis valgepealise verd (mis sest et must) on nende  jaoks liiga pisike, jäävad teda segama liikumisel, isegi kui ma rihmadesse auke juurde teen. Siis leidsin lihtsama lahenduse-määrisin sellesama punase vahaga tema rinnaesise paksult kokku ja peaks ju ka asja ära ajama. Peenvillase jäära Benji mökerdasin rohelisega, sest tema ka selline vaikne paaritaja,et oleks harv õnn õigel ajal utte hüppamas teda märgata..Ühe ute jaoks tuleb mul veel eraldi uus peenvillase jäärapoiss tuua. See aasta saavad kõik oma tõugu jäära,aga edasi ei ole enam kindel, peenvillase turg hakkab täis vist saama ja palju neid oma jaoks ikka vaja. Reaalsus lõi pähe.

Ja kindluse mõttes tõmbasin ka sikupoiss Mikule natuke punast rinnakarvadesse (väga pikad),sest veel pole ma aru saanud,kas kitsed indlevad või ei. Mingi peade kokkutagumine käib emaste vahel.

Siin on pesamuna kitselüpsi proovimas:) Täitsa õigel teel...

Tartu seminar ja muu torisemine...

Kiirustasime eile hommikul 9 ajal Tartusse Märjale lambakasvatajate seltsi korraldatud söötmiseseminarile. Otsem tee oleks läbi Kolga-Jaani ja Leie, aga oli vaja autot tankida,siis sõitsime Põltsamaa kaudu. See oleks-oleks...hea,et me ei sõitnud mõni sekund kiiremini...Sest muidu oleks võibolla meie auto olnud üks selle õnnetuse vahetu kaasosaline-http://ohtuleht.ee/485121
Me nägime umbes 200 m kauguselt,kuidas vastu tuleb vilkuritega tuletõrjeauto, selle ees valge kaubik mistee äärde tõmbas ja siis keeras kõige ees hõbedane Audi vasakule ja tuletõrjeauto juhipoolt sisse,lükates tolmupilv üleval sõiduauto teeserva...Meie ees sõitis linnapoole üks must auto, mis sai ka imekombel pidama. Päästjad tormasid kohe autost välja ja katsusid Audi uksi avada, nägime, et juht ikka liigutas...Rohkem me ei jäänud vaatama,lapsed ka oma autos olid ehmatanud ju...Aga meie ei kuulnud ka tõesti keegi sireeni, nagu seal artiklis väidetakse,et oli peal?

Aga seminar  ise oli tore, kuulasime iirlasest lambafarmeri Patrick Nuttalli kirjeldust oma farmi aastaringist, tõugude valikust, probleemidest. Õigemini kujunes see vestlusringiks,sest kõike võis küsida javõrrelda Eesti eluga.
Eestis on vist teine Euroopa Liit, naersime- mõned näited: Iirimaal ei pea loomi märgistama enne 10kuud  kui nad just enne karjast välja ei lähe. Tapamajja minekul piisab ühest kõrvamärgist. Sabasid kärbitakse ja jäärtallesid kastreeritakse täiesti legaalselt 2päevaselt.  Aga nt. kodus oma tarbeks lammast nad tappa ei  tohi..Terve mõistuse vastane...aga nagu ta  ütles, eks palju sellest riiklikust registrist on ilukirjandus.
Lambaliha on poes väga kallis,kui tootja saab normaalsest tallerümbast tapamajas kätte u.100 eur, siis poes maksaks see 270-280 eur...
Teises päevapooles oli Liilia Tali kord, oma kogemustest ja uuendustest ka alati huvitav kuulata. Vaba vestlus jäi küll lühikeseks, sest tema ülemus (tita) oli juba kuri:)

Keerulised ajad

Raske nädalavahetus seljataga..siis psüühiliselt raske. Mõtlesin, kas üldse kirjutan sest,aga ehk on siis kergem- jagatud mure-pool muret nagu vanasõna ütleb. Olin sunnitud laupäeval laskma magama panna meie 1,5 kuuse varsakese. Ta oli tõmmanud omal ilmselt elektrikarjuse nööriga jalaluu katki. Täiesti selge lahtine luumurd, nii et teha polnud midagi. Nüüdseks olen juba 3 korda karjamaa läbi otsinud, no kõik aed on terve, maas midagi ei vedele. Müstika täiesti..loomaarsti sõnul pidi ta ikka suure hooga kuhugi sisse jooksma...jääbki vist saladuseks.
Mära pidin ka lüpsma ja hoidma põhu-vee dieedil, et suur pinge udarast kaoks ja põletikku ei tekiks.
Eks ta ole üks paras lops, oota 11 kuud seda varssa, poputa mära ja siis ühe tobeda õnnetusega ongi kõik.


Siis pean ma ise veel hirmsat dieeti väikese poisi pärast, kuna ei suuda aru saada, mis asi seda allergiat põskedel ja kehal tekitab. Kirjutatud hormoonsalv, aga seda ei tohi pidevalt panna. 5 kuuga on nahk aegaajalt paranenud, aga päris ilusaks pole enam saanudki. Kõik üldtuntud allergeenid oma menüüst välja jätnud., lisaks tomat, kurk, muna, kala, nüüd juba nädal ka ilma ühegi! piimasaaduseta...pudrulurr, kartul ja makaron iga päev. no ära tüütab, võtab nii nõrgaks ja koguaeg on nälg. Peaks nagu jõudma lapsi ka kantseldada ja kõik kodutööd teha.
 Ja poiss ei nõustu oma rinnapiima loomulikult mingi maitsetu allergikute piimasegu vastu vahetama. Natuke tegelikult on nädalaga paremuse poole läinud- äkki siis tõesti lehmapiimavalk see üks süüdlane. Nädala pärast kuuleb, mis arst arvab. Kusjuures kellelgi perest pole varem allergiaid olnud.

Midagi rõõmsamat ka- selline näeb välja tall ,kelles voolab 25% soomlase ja 50% kihnuka verd, ülejäänud tumedapealist ja gotlandit. Tegu muidugi jääraga, aga eks ole armas tegelane. Ema on tal veidi üle 1a vana, aga väga hoolitsev- muudkui käib järel tallel, nii et pole omal aega süüagi! Tavaliselt hoian esmapoegijad üksikboksis 3 päeva, aga need võis juba poole päeva järel teiste hulka lasta. Jäär on hästi vitaalne, paneb sellist galoppi, et ei saa piltigi teha, ainult saba jääb peale :D

lapsed ja lambad

Selline lõbus hetk tänasest päevast taas- käisime postkasti juures ja kihnu jäär Johnny jalutas kaasas nagu koer :D  Selline seltskondlik ja väga heatahtlik jäära kohta. (ta on üheaastane ja elab praegu koos kihnu utega, vahel hängivad kahekesi maja ukse ees, et kas antakse midagi head )

Üks eriline kaisutall on veel- muidugi jäär, need on kuidagi julged ja nahaalsed..

18.veebruar

Brr...digitermomeeter näitas hommikul -33,8 , üle mõistuse. Lausa kahju on hobustest, kes elavad meil vabapidamisel- neil on küll väliboksid, aga ega seal soojem pole. Sama on lammastel oma kuuris, praegu ei soojenda isegi sõnnikukiht seda ehitist ära. Talled kogunevad soojenduslambi alla külg külje kõrvale. Söövad kõik selle pakasega hirmsasti heina, et sooja saada. Selgituseks, et mitte mind loomapiinajaks ei peetaks- sündinud on pisikesed ikka soojas laudas, aga ühe kuuselt sai nad ringi kolitud. Vill kasvab päris ruttu neil seljas. Viimased tiined lambad on ka muidugi soojas :)
Päeval jooksid siiski talled päikese käes ja lapsed sai ka toast välja aetud tunnikeseks.