Eelmisel nädalal õnnestus meil üle pika aja teha Soome reis, külla ühte toredasse talusse, kus pereisa kunagi leiba teenis. Poistele meeldivad ju masinad, siis lubati neil proovida traktorisõitu. Ütlesid kohe, et see oli palju parem ja vaiksem kui meie oma kodus...No mis sa võrdled MTZ ja Fergusoni..nagu siga ja kägu.
No olid tõesti armsad vasikad...
Ahaa...siin on lahe näide, kuidas mõeldakse ilusti lastega peredele kaubanduskeskuses- ei pea kartma,et lapsi autost välja võttes naabersõidukile uksega kolaka annad või ei mahu pärast kotte sisse tõstma. Võiks eeskuju võtta...
Kõrgel Helsingi kohal vaaterattal..Sai lastele lubatud, et läheme lõbustusparki, ja päev (5 tundi) möödus kiirelt. Küll poiste silmad särasid! Seal oli palju asju ka kõige pisemale nii ei läinud temagi kannatamatuks. Masendavalt pikad olid vaid järjekorrad piletisabas, samuti suht võimatu parkimine ja röövellikud toiduhinnad(õnneks oli oma leivakott kaasas)
See pilt on Lahtis ühes perepargis, suured mullid basseinis ja lapsed sees. Ise küll sinna sisse ei julgeks minna,saaks vist klaustrooobiahoo....Lapsed möllasid mõnuga.
Nii, tagasi kodus, käisime esmaspäeval kohe lambatallede järel Põlvamaal. Need on siis mu eriliselt välja valitud EV utikud.
Põlvnemistunnistustelt loeb välja texelit,dorsetit ja dalat. Eks ma juba Kurgjal lõin pilgu peale,et kust võiks valgepealised tüdrukud osta. Ja ma olen väga rahul nendega:) Enne seda müüsin ära 9 tumedapealist ja ristandit, kel oli juba vanust ja ka natuke probleeme. Lambaid jääb ületalve tunduvalt vähem kui mullu, eriti paaritatavate osas. Aga ka heinategemine oli see suvi nagu ta oli ja nii on muret vähem.
Mustad on pildil muidugi peenvillased, kaks väiksemat võõrutasin alles nüüd emast-siis 4 kuused. Ema oli nii hoolitsev,et ikka lasi imeda... Kusjuures tüdrukud olid ju lutipudelil poolenisti ja alles siis kui kolmikutest jäära 1,5k tagasi ära võtsin, said uted korralikult tissi alla:P Vaene mamma karjub nüüd laudas tallesid taga-pole enne kuulnud et UTT nii lõugaks, ikka talled nutavad rohkem.
Jäärad on ka karjas juba tööd tegemas. Kuna Soomest sain tuua märkerakmed jäärale ja värvivaha, mõtlesin,et väga lihtne-kirjutan vaid üles,millal uttede tagumused värviliseks saanud. Hummerile,kes on siis valgepealise verd (mis sest et must) on nende jaoks liiga pisike, jäävad teda segama liikumisel, isegi kui ma rihmadesse auke juurde teen. Siis leidsin lihtsama lahenduse-määrisin sellesama punase vahaga tema rinnaesise paksult kokku ja peaks ju ka asja ära ajama. Peenvillase jäära Benji mökerdasin rohelisega, sest tema ka selline vaikne paaritaja,et oleks harv õnn õigel ajal utte hüppamas teda märgata..Ühe ute jaoks tuleb mul veel eraldi uus peenvillase jäärapoiss tuua. See aasta saavad kõik oma tõugu jäära,aga edasi ei ole enam kindel, peenvillase turg hakkab täis vist saama ja palju neid oma jaoks ikka vaja. Reaalsus lõi pähe.
Ja kindluse mõttes tõmbasin ka sikupoiss Mikule natuke punast rinnakarvadesse (väga pikad),sest veel pole ma aru saanud,kas kitsed indlevad või ei. Mingi peade kokkutagumine käib emaste vahel.
Siin on pesamuna kitselüpsi proovimas:) Täitsa õigel teel...


