Showing posts with label mured. Show all posts
Showing posts with label mured. Show all posts

Tuesday, February 7, 2012

segasummasuvila

See lugu on nüüd sinna kanti, et kui midagi paistab olevat liiga ilus, siis ongi mingi jama...
Viisin täna oma pea nädalavanused kolmikud talled emaga lauta, seal enam miinuskraade pole, punane soojenduslamp ka igaks juhuks peal. Aga vaatasin ikka, et üks neist, väiksem muudkui magab ja väriseb vahepeal. Vannitoas olles oli nagu üsna normaalne ja nägin ilusti söömas. Kaal aga näitas, et pole ta üldse grammigi juurde võtnud, teised juba üle 5 kg :( Sai ilmselt täpselt nii vähe, kui hingespüsimiseks läks. Lammas ise muidu hea hoolas ema, kuid tõin talle soojenema tuppa puhuri juurde. Oli teine nii nõrk, et ei jaksanud imedagi lutipudelist, pidin poolvägisi kutsikate kunstlikuks toitmiseks mõeldud pipetilaadse pehme pudeliga talle suunurgast mõnikümmend gr sisse tilgutama. Sellises olukorras oleks vist sond parim, aga toda mul pole ja ei ega oskaks ka panna.
Nüüd tall siis magab toas lambanaha peal, äsja sõi lutipudelist 60 gr ja loodan, et tuleb eluvaim tagasi sisse...Praegu ei muretsegi seepärast, et kas ema enam omaks võtab, jääks teine ellu vähemalt...
Pilte ei saa ma enam niipea lisada, kuna keegi lastest toppis USB juhtme plastiliini sisse. Genialistid!

 Tundub, et nüüd hakkab ilm veidi leebuma, kolisime hobused küünist varjualusesse ning vana kitse ja siku küüni tagasi. Iga ruutmeeter arvel praegu kui tallesid tulemas lisa- üks vana nt. narrib mind juba mitu päeva, taguots lilla kui paavianil:)
Ja mis teeb meie braama kana- istubki pesal ja haudub tibusid omaenesetarkuses! 10 päeva juba, ei teagi mitu muna tal all on....südatalvel! varsti jälle vannitoas elanikud siis...

Nii, see aeg kui mina siin murejuttu kirjutasin, saabus suurem poiss laudast- "Tead emme, see teine Mamma sünnitas talle! valge on ja elus" - siis see lillapepu keda ma ootasingi, ja poole tunni eest sõi silo-nagu ei miskit tulekul:)
Ja et üllatus ikka täielik oleks...pakkisi pisema poja riide, sest teda ei saa jätta tuppa omaette ja läksin vaatama. Panin mamma pojaga ilusti eraldi boksi ja see sai tissitatud, hakkas lammas uuesti ähkima- aga august paistis talle saba hoopis....väiksepoolne tall, lükkasin tagasi, jalad sirgu ja kenasti välja ühe ropsuga- ka poiss...See aeg kui vaatasin, kus Andri ukerdab, mängis teiste talledega, plumpsatas Mamma veel kolmandagi! Tüdruku viimaks...Kaksikuid uskusin küll, udar oli juba ammu maani, aga kolm..ja lammas on ise 10 aastane, valgepealine. Nüüd  mõtlengi, et ega ta ilmselt neid ise ära toida, kas võtta üks kohe lähipäevil pudelile..suhteliselt ühesuurused on, sedasi 3kg ringis.

Monday, November 28, 2011

R.I.P. Blondie..


Meie kallist Blondiet pole enam... läks täiesti vaikselt ja ootamatult..Ta oli meiega 7 aastat.
 Valvas iga lapse vankri juures, kui need magasid, lubas endale näppe kõrva ja silma ajada, enda otsas turnida... Oi ta oli suur lastesõber, linnas elades liputas igale vastutulevale lapsele saba ja jutustas pikalt. Kellegile ei teinud halba, olgu looma või linnulapsed.
Puhka rahus,  truu ja tark sõber, jääme sinust puudust tundma!

Monday, May 9, 2011

Keerulised ajad

Raske nädalavahetus seljataga..siis psüühiliselt raske. Mõtlesin, kas üldse kirjutan sest,aga ehk on siis kergem- jagatud mure-pool muret nagu vanasõna ütleb. Olin sunnitud laupäeval laskma magama panna meie 1,5 kuuse varsakese. Ta oli tõmmanud omal ilmselt elektrikarjuse nööriga jalaluu katki. Täiesti selge lahtine luumurd, nii et teha polnud midagi. Nüüdseks olen juba 3 korda karjamaa läbi otsinud, no kõik aed on terve, maas midagi ei vedele. Müstika täiesti..loomaarsti sõnul pidi ta ikka suure hooga kuhugi sisse jooksma...jääbki vist saladuseks.
Mära pidin ka lüpsma ja hoidma põhu-vee dieedil, et suur pinge udarast kaoks ja põletikku ei tekiks.
Eks ta ole üks paras lops, oota 11 kuud seda varssa, poputa mära ja siis ühe tobeda õnnetusega ongi kõik.


Siis pean ma ise veel hirmsat dieeti väikese poisi pärast, kuna ei suuda aru saada, mis asi seda allergiat põskedel ja kehal tekitab. Kirjutatud hormoonsalv, aga seda ei tohi pidevalt panna. 5 kuuga on nahk aegaajalt paranenud, aga päris ilusaks pole enam saanudki. Kõik üldtuntud allergeenid oma menüüst välja jätnud., lisaks tomat, kurk, muna, kala, nüüd juba nädal ka ilma ühegi! piimasaaduseta...pudrulurr, kartul ja makaron iga päev. no ära tüütab, võtab nii nõrgaks ja koguaeg on nälg. Peaks nagu jõudma lapsi ka kantseldada ja kõik kodutööd teha.
 Ja poiss ei nõustu oma rinnapiima loomulikult mingi maitsetu allergikute piimasegu vastu vahetama. Natuke tegelikult on nädalaga paremuse poole läinud- äkki siis tõesti lehmapiimavalk see üks süüdlane. Nädala pärast kuuleb, mis arst arvab. Kusjuures kellelgi perest pole varem allergiaid olnud.

Midagi rõõmsamat ka- selline näeb välja tall ,kelles voolab 25% soomlase ja 50% kihnuka verd, ülejäänud tumedapealist ja gotlandit. Tegu muidugi jääraga, aga eks ole armas tegelane. Ema on tal veidi üle 1a vana, aga väga hoolitsev- muudkui käib järel tallel, nii et pole omal aega süüagi! Tavaliselt hoian esmapoegijad üksikboksis 3 päeva, aga need võis juba poole päeva järel teiste hulka lasta. Jäär on hästi vitaalne, paneb sellist galoppi, et ei saa piltigi teha, ainult saba jääb peale :D

Monday, April 4, 2011

Väike võitleja





See tall sündis reedel, 01.04 õhtul. Ema 1aastane soomlase ristand (Puntsu tütar). Sünnitus venis natuke, jäärtall suurepoolne ja tuli välja sikutada. Algul läks kõik ilusti, ema lasi imema, hoolitses. Talleke püsti normaalse ajaga,   ja rohkem öösel passimas ei käinud. Eraldi aias muidugi ka.
 Aga öösel oli kas ema tallele peale astunud või lamanud ja hommikul tall enam püsti ei seisnud...totaalselt jalad alt ära.kui üles tõstsin ja kinni hoidsin, imes ema all hea isuga. Käisin  nii mitu korda tissitamas, süstisin seleeni..ei mingit muutust. Kaimo käis näitas teda loomaarstile, sest mõtlesin, äkki mõni luu puruks. Arst arvas et, terve kõik ja üritage edasi..No ööselgi käisin talle tõstmas, kõik samamoodi- kukkus ümber ja ninuli ja kartsin, et siin ei aita muu kui kirveteraapia. Kaua siis lasta vireleda...
Pühapäeva hommikul tegin veel seleeni 1ml ja märkasin, et ei kukugi kohe poiss pikali, kui käed eemaldan! Pisut paremuse poole juba. Õhtul leidsin isegi paar korda, et tall oli end ise üles saanud ja komberdas ringi kolmel jalal.Vasak tagumine on ripakil. Tall on nii pikajalgne, et oma madalavõitu ema tissi juurde hästi ei saa kui tasakaal nõrk, kuid enam teda kinni hoidma otse ei pea. Täna hommikul tegi juba ringi peale boksile ilma kukkumata.
See ema aga- täitsa totakas- ahnitseb oma jõusööta, nii et lämbumas, ning siis teeb mingeid õhuhüppeid ja astuski korra uuesti talle jala peale. Loodan ikka, et saab korda tall, eluvaim on sees ...