Ettevalmistused

Aeg lendab ruttu, lammaste poegimisaeg läheneb. Või õigemini juba on alanud, sest esimesed  peenvillase talled kepsutavad juba laudas. Need on sellele emale esimesed lapsed ja väga kobedad ning traksid sünnist peale. Pruunid, suurema lauguga poiss ja mütsikesega tüdruk...

Lisaks tundus,et praegune "dieet"- normaalne kogus silo ja sümboolne(100gr)vilja on OK,sest tallede kaaludele poe midagi ette heita. Suuremaid juba pelgan, eelmise talve pidev sünnitusabi andmine liiga meeles...
Suure pakasega kolisid kõik lambalised ja kitsenoored lauta, mis tekitas päris ülerahvastatuse. Nüüd andis külm järele ja kümme sellekevadist utte läksid tagasi "külmlauta" ehk tühjadesse hobuseboksidesse. Saab neid eraldi tugevamalt sööta, kartmata ,et suured uted nad parematest paladest eemale trügivad. Pardid viisime ka küüni oma aedikusse. Oh,kus on laudas vaikne kohe! Pardimunad meile meeldivad, aga see nende olematu puhtusepidamine, veega lödistamine ja kõrvulukustav prääksumine-röökimine, niikui keegi inimene end laudas näitab, ajas piisavalt närvi. Pealegi emapardid niikuinii ei mune hetkel.
Kanad pidid ka kokku tõmbama end, sest tulevastele talledele  on ruumi vaja.Nende talvekorter on kahekorruseline- üleval noored äntukad ja all braamad. Lisaks natuke eemal siidikate paar,kelle juurde ka kääbuskochini kana ise elama kolis. Kääbusekukk seevastu valitseb äntukaid...

 Braamadest tõsi muneb vaid 1, siis üks tegi 10 muna ja otsustas jälle nurka kössitama ehk  hauduma jääda:S Kolmas ei ole paraku üldse peale ostmist munema hakanud. Ometi saavad spetsiaalset munakanade söödasegu...nagu mutiauku. No loodetavasti  kevadel, kui valgem ja looduslik munemiseaeg algab, teevad mõne muna ka. Ehkki nad saidki rohkem elusinkubaatoriks toodud.
Hetkel aga ootan  ühte emalaevana suurt lihalamba utte poegima...
Kerge ärevus ja  mure on sees.