..taas pisikesed lambalapsed laudas. Suuremad, kel vanust juba ühe ja kahe kuu vahel, kolisid õue külmlauta ja on juba väga asjalikud.
Täna hommikul tõi kaksikud Panda. Isa on Hiiumaa Hummer jällegi. Kuna ema ka valgete märgistega jalgadel ja sabaotsas, siis talled pidid ju samasugused tulema:)
Utetall:
Issi:
Ainult et meil on väike probleem- nimelt, kui ma talled hommikul avastasin, oli jäärtall ilusti ema kõrval, aga uteke seisis vana rootsi ute juures. Va madu, jälle tahtis Pruut teise talle omale, omal on poegimiseni veel mitu päeva. Siinkohal omandas väljend "heade emaomadustega" minu jaoks uue tähenduse, sest kuna ta oli ilmselt ka lakkunud võõrast talle, ei tahtnud Panda teda enam omaks tunnistada. Tõrjus järjekindlalt peaga, nii et pean teda nüüd käima kinni hoidmas, et utetall ka süüa saaks. Ehhki määrisin talle lamba oma verega, ikka teeb vahet:(
Eelmine aasta oli tal esimene ja üksik tall, tea kas selles asi, et kaheni ei oska lugeda?
Pane pea pulkade vahele kinni -aitab. Rets küll on, aga väga mõjus. Kui ikka on loll, siis tuleb kuidagi mõistus ju pähe panna!
ReplyDeleteEks ta närvi ajab küll, hetkel aga tundub,et laseb sööma.Nööri otsas niikaua,kuni kindel.
ReplyDeletePalju õnne Marju, nii vahvad talled! Ja tore, et ikkagi lahenes see tõrjumine :)
ReplyDeleteMa olen jälle viimane, kes oma talled kätte saab...:S
Aitäh Airi, no küll need sinu "lapsed" ka tulevad:) Mullegi tundus,et lammastel on mingi vandenõu mind pikemat aega "hüppevalmis" hoida..siis ühe öö magan rahulikult, ja näe, olemas nad ongi..Kuid selle topaka rootslase panin igaks juhuks omaette, et jälle kellegi tallesid ei saaks varastada. Laseb oma ternese ära süüa ja mis siis omadele jääb? Käis ja vahtis teine päev otsa võõraid igatsevalt läbi aia..uh.Loen siin soomlase G.Stenbergi raamatut,et tema ehitas kohe poegimise algamisel kõigile uttedele isiklikud poegimisboksid-talled ei lähe sassi ja hülgamisi vähem. Ehk polnudki nii halb idee,eriti mitmikutega. Aga lauda suurus ei lase sellist arhitektuuri-imet tekitada.
ReplyDelete