Kaks musta talle jäärapoisid muidugi, kohe tuntavalt prisked. Teisel oli üks esijalg sündides kõhu all peidus ja ma ei leidnudki seda, kuid välja ta tuli sedamoodi...aga kolmas pisike valge on utt. No ma ei saa aru, täiesti rootslase kujuga? Pikkjalg ja kiitsakas. Isa on neil Hummer, nii et sealtpoolt valgepealist ja soomlast. Aga valge ute üle on ikka heameel. Kõigil täiesti erinev vill seljas. Valgel krussis, ühel mustal laineline teisel "tavaline" tallevill.
See jäära rinnaesise võõpamine paaritushooajal (traksid olid sügisel veel jäärale suured) on end täitsa õigustanud. Ainult mõned erandid, kes olid hoopis ilma märgita ( kui värvi väheks vist jäi) ja kelle poegimist sai ainult udara tekke järgi ennustada. Teistega on läinud päris täppi, paar lammast (rootslast just)on teinud päev varem ja üks päev hiljem. Kasutasin P.Piirsalu raamatu "Lambakasvatus I " paaritus/poegimis kalendrit.
Eilsest valgepealise tüdrukust samuti ülevaade:
Kusjuures õhtul, siis kui poegimisest oli möödas juba 20 tundi, tabas mind hea ehmatus- utt ei tahtnud jalgu alla võtta. Ajas ainult vaevaliselt põlvili, et tall imeda sai. Jõudsin juba igasugu õudseid diagnoose panna, seleeni süstida..no süstitegemisel näitas ta,et seisab ja liigub küll, kuigi vastumeelselt. Siis tuligi mõte, et tal on lihtsalt valus ja väsimus poegimisest..Pole ikka naljaasi endast 5,5kg tall välja pressida. Öösel käisin veel vaatamas ning kõndis täitsa edukalt.
Ei no tõsine tallevabrik sul seal :)
ReplyDeleteOh taevas küll, teid on ikka sellel aastal õnnistatud :))),palju õnne Marju!
ReplyDeleteEE, Krussi on kunagine meite lammas? Ja kolmikud ,wow.Pilte oskad sa muidugi "hästi" teha :P, seda valget talle oleks tahtnud lähivaates näha :)), hea, et horisont pole pildile jäänud, icc:))Edu ja jaksu :)
Krussi on jah sinu juurest:) Ma kohe lähen parandan ennast..laudas on üldse niru pilte teha, hämar ja kitsas.
ReplyDeleteNo on ikka kolmikutesadu!
ReplyDeleteTekib juba küsimus, et kuidas Sul mõned AINULT kahekaupa oskavad teha ja üks veel lausa üksiku talle :)
Eks siis tiinestumise ajal ja pärast on ikka väga helde perenaine olnud :)
Vist on oma osa ka selles, et neil kolmikutetoojatel pea kõigil seda mitmikutele kalduvate tõugude verd sees (finull, islandlane, soomlane)?
Ja piirsalu tabelit vaatasin ka ja arvestasin, et tal need oodatavad sünnikuupäevad on pandud 145-le päevale. Ma pigem arvaks nii, et see päev võiks olla varaseim (muidugi eranditega nt. kolmikute jne. puhul) oodatav.
Mulle tundub, et mu lokilambad nt. on pikema kandmisega, esimene poegis 152-l päeval, teisel täna 149-s käsil ja veel ühes tükis (vist mitte eriti kauaks küll). Aina enam tahaks saada mingit tõuspetsiifilisemat õpet- nt. kuidas sööta villatüübilist lammast, kas on erinevatel tõugudel (suuruse alusel?) täheldatud pikemat- lühemat tallede kandmisaega jne.....
Rootslane peaks sarnanema soome lambale ja soomekeelses raamatus on antud nende tiinusepikkuseks 143 päeva ning märgitud ka,et lihatõugudel mõni päev rohkem. Võimalik jah,et mitmikuid kantakse lühemalt, no peab ikka kitsas seal kõhus olema...
ReplyDeleteEelmine aasta tõid mul ka lihalambad(üks puhas ET) kolmikuid, aga eks rootsivereliste ristandite puhul see oligi väike taotlus, et sigivust parandada. Üks asi on need mitmikud kätte saada, teine asi ka hinges hoida..ühte Krussi tallekest siin poputasin päeval,oli vist veidi vähe süüa saanud poiste kõrvalt-muudkui kippus magama ja mitte teda tissi otsas ei näinud.
Paarituse ajal olid elukad meil ristikusegusel ädalal, mees veel noris,et nii paksud lambad ei tiinestugi:P Kuid kõik see rasvakiht kulub imetamisel ära.
See on jah hea tähelepanek, isegi Piirsalu raamatus on villale pühendatud vaid paar lehekülge. EV lammastel isegi ei määrata enam villajõudlust, nii ebaoluline kõrvalsaadus. Loen agaralt ka soome foorumit,kuid ilmselgelt neilgi on esmatähtis liha,liha...
Rootslase talledel on sellised erilised näod peas ja silmad :), kehalt tunduks see valge nagu rootslane aga nägu on suts teine :).Villalamba söötmisest, siis tuginedes angoorade vajadustele, kiudained ja valk peaks olema suuremas osakaalus söödas? Aga, see ei tasu end ilmselt lamba puhul ära.Ma vist jätan see aasta ühe kohiku omale katseks, peaksid olema stabiilsed villaandjad (ei kanna talle , ei indle jne).
ReplyDeleteJa, minu teada ei saagi ta kuidagi rootslase laps olla, ehk läks gotlandisse siis rohkem.
ReplyDeleteMa nii teaduslikuks ei ole veel läinud,et kõiki söötühikuid ja valke arvutada, ehkki tabelid olemas raamatus. (Seal oli ka üks näide uurimustööst,kus selgus,et sageli farmides jääb tiinuselõpul energiast puudu uttedel..) Hetkel olen lahendanud peenvillaste suurema energia ja valguvajaduse sellega,et lisan tallede starterit ema viljaportsule.
Haa, nüüd mul turgatas Airi- miks mu maalambasegu utel nii võimas villakasv on-ta pole kunagi tiine olnud :P Ainult oma nahavahele kõik..
Mis sa arvad, miks ma muidu räägin, et paisutan põhikarja parajaks ja siis paaritaks vaid paari utte...:).Aga kohikute kohta lugesin kuskilt ja see võib tõene olla küll.Kasvavad ju suureks, villakasvu miski ei pidurda...ainuke asi mida kardan, et äkki see kohik läheb liiga rasva kiiresti?Muidu ju mugav, lase koos uttedega kol´plisse :)
ReplyDelete