Õnneks on ilm kuiv ja lambad veel ööpäevaringselt väljas. .Noortel uttedel on varjualune olemas ja teised saavad tegelikult puude varju minna kui peaks äkki sadu üllatama. Rohelist söödavat on karjamaal veel palju-palju. Lambaid on vähevõitu, samas ei taha ma lasta karja kogu alale uitama nagu mullu, vaid hoida ühe kopli spetsiaalselt lambavabana sellel aastal. Siis saab talled panna kevadel sellele ussimunadest teoreetiliselt puhtale maale, et nad paremini kasvaksid. Tegime kevadel paarinädalase karjatamise järel küll kõigile Bimectini, aga kuna sama koppel on olnud käigus juba 4 aastat, siis ju seal ikka midagi nad üles korjasid. Käisin ja pesin siin tapale minevate mõnede jäärade taguotsi ning lõikusin kakakobaraid. Uut kuuri ei tahtnud ka vastu sügist teha mille tõttu lihale keeluaeg oleks rakendunud.
Ussikuuri tegime nüüd just ületalve jäävatele lammastele....ning lasime nad ühele väiksemale maalapile sööma.
Pügasime ära mõned nooruted ja osad väga pika villaga valgepealised ning ühe rootslase, ning nende konditsioon oli ikka... pehmelt öeldes viiepallisüsteemis 6+ :D
Jäär on karjas tegelikult juba ammu, värvimärkide järgi oletades on pool tööd tehtud...Sellekevadised uted on teisel pool võrkaeda. Sealhulgas üks sinise näoga wensleydale-rootslase ristand, ning kolm musta ristandit, ülejäänud on valgepealised. Sõel põhikarja jäämiseks oli see aasta karm, kedagi alla 40 kg/5kuu vanuselt/ ei jätnud. Soetasime hoopis juurde mõned suurema texeli ja daala veresuega talled.
Tagapool vahtiv must valge lauguga on segu rootslasest, soomlasest ja eesti valgepealisest. Tahtsin näha, kas selle tohutu villa all ka natuke kintsu on, sest karja sai ta jäetud oma kenade märgiste ja peenema villa pärast. Pooleldi villalamba kohta päris normaalne.
Siidikanal kolm tibu: kaks valget ja üks pruunikirju.
Vabandan, pildid kehvad, sest telefoniga tehtud.
No comments:
Post a Comment