Hommikul peale 8 õue astudes olin ikka parajas hämmingus- nimelt lätlasemära Sarma kõhu all ukerdas väike raudjas varsahakatis! Aga tema ei saanud kuidagi tiine olla, siis pidi varss kuuluma eestlasele Rebekale, kuid poegimist olin küll oodanud alles aprilli keskel...samas 3 nädalat varem pole mingi ime, Rebeka ema omal ajal üllatas samamoodi.
Nojah, Sarma arvas ikka täitsa tõsiselt, et laps on tema, ja ei lasknud pärisema üldse ligi, ja varss oli segaduses, sest imeda ju polnud tegelikult midagi...Oli jama omajagu, sest koerad lõugasid selle rabelemise peale (action ju), lapsed ronisid ei tea kus, lambatalled jooksid õue peal laiali ja vanad karjusid pead punased laudas..Lõpuks sidusin Sarma ühte boksi kinni, Rebeka teise ja lükkasin varsa ka tema juurde. Laskis ilusti imeda ja rahunes olukord maha. Ega hobune väga ei tahtnud, et varssa torgin, tegi nägusid kohe, aga sain õnneks ära näha, et väike on märavarss. Väga hea meel selle üle, sest nendega ikka muret vähem hiljem. Varsa isa on ka eestlane, Eber, kelle sügisel ära müüsin (EHS ostis omale Elkari liini jätkajaks)
Nii et nüüd tütarlapse nime E tähega paluks:)
Palju õnne varsa puhul! Vaata nii umbes nädal aega näkku ja see nimi tuleb ise ;). Vähemalt minu omadel on olnud nii. Üks sai kohe nime ja teist vahtisin nädal aega, enne kui nime sai.
ReplyDeletePalju õnne! Tundub et tüdruk on emasse :-)
ReplyDeleteTaivega nõus...hakkasin juba nime otsima, siis sain aru, et Marju teeb seda parem ise :)
ReplyDeleteIgatahes palju, palju ÕNNE varsa puhul(see on küll koht, kus minul heldimus vana hobusekasvatajana peale tuleb)...!!!
Peaks ennast teile suve poole külla pressima...nahaalselt.Nii ammu pole hobuselõhna saanud tunda.:S(maailma parim hais)
Aitähh,
ReplyDeletemul tuleb ikka veel naer peale, kuidas teine hobune niiii omale varssa tahtis, no ärge rääkige, et loomadel pole tundeid :D
Aga pisike on väga tragi!
Seda hobuse ja lambas..haisu jagub jah igale poole,eriti kui on sula ja porised riided igalpool kuivavad..peenutsejatel oleks nina krimpsus...