Varastatud varss ehk hea üllatus

Hommikul peale 8 õue astudes olin ikka parajas hämmingus- nimelt lätlasemära Sarma kõhu all ukerdas väike raudjas varsahakatis! Aga tema ei saanud kuidagi tiine olla, siis pidi varss kuuluma eestlasele Rebekale, kuid poegimist olin küll oodanud alles aprilli keskel...samas 3 nädalat varem pole mingi ime, Rebeka ema  omal ajal üllatas samamoodi.
Nojah, Sarma arvas ikka täitsa tõsiselt, et laps on tema, ja ei lasknud pärisema üldse ligi, ja varss oli segaduses, sest imeda ju polnud tegelikult midagi...Oli jama omajagu, sest koerad lõugasid selle rabelemise peale (action ju), lapsed ronisid ei tea kus, lambatalled jooksid õue peal laiali ja vanad karjusid pead punased laudas..Lõpuks sidusin Sarma ühte boksi kinni, Rebeka teise ja lükkasin varsa ka tema juurde. Laskis ilusti imeda ja rahunes olukord maha. Ega hobune väga ei tahtnud, et varssa torgin, tegi nägusid kohe, aga sain õnneks ära näha, et väike on märavarss. Väga hea meel selle üle, sest nendega ikka muret vähem hiljem. Varsa isa on ka eestlane, Eber, kelle sügisel ära müüsin (EHS ostis omale Elkari liini jätkajaks)
Nii et nüüd tütarlapse nime E tähega paluks:)

Öised ekslejad

 Täna öösel ärkasin kl.3 koerte vihase haukumise peale. See on küllalt ebatavaline, sest tavaliselt põõnavad nad salaja diivanil hästi vaikselt. Siis nägin, et õues liikumisanduriga lamp põleb ja kummalised varjud maja ees. Tohoo tonti, hea ehmatus, mõtted igasugused käisid peast läbi- vargad, purjus külamehed..Äkki kuulsin tuttavat "kloppadi kloppadi", Sarma ja Rebeka olid lihtsalt aiast välja saanud. Eks õhtune hein sai eest otsa ja tuli ise rulli juurde pääseda. Ma ei saa ka neil lasta  vabalt rullist süüa, sest siis on 200kg rull otsas 3päevaga...Rebekal on eestlasele omaselt komme süüa niipalju kui jaksab, "äkki teine saab muidu rohkem" ja suvel ta põdes juba laminiiti. Niiet dieet on ainus võimalus elada.
 Elektrikarjuses aga sellise lumega voolu ei ole, ehk 10% normaalsest laksust. Loomad on maapinnast niihästi isoleeritud.  Hobused ikka pika peale aru saanud, et ei ole vaja toda nöörikest karta. Viisin nad muidugi tagasi aeda, parandasin ära ja mõtlen nüüd, kuidas  seda väravat "hirmsamaks" teha.