Teine mure on, et putukad närivad lammastel pead katki:( Algab jama väiksest kriimust, ja enam ei lõpetata...igasugu puhastamist-kreemitamist proovinud,isegi mu naaber loomarst oli nõutu- tal lehmadel sama häda. Mingit tõrvaga putukatepeletit lubas Põltsamaa veterinaar tellida. Sellega läheb teadmata aeg! ometi võiks suveajal seda sees olla...Ühe ute kinnipaistetanud silma sain korda antibiootikumisalviga, mis kodus (inimestele mõelduna) leidus..Aga villad-karvad ei kasva ju tagasi nii ruttu. Sees hoida neid ka ei jõua. Ainus lootus,et nüüd seljale tõmmatud Bayofly triip satikaid mingi aja eemal hoiab.
Mis ma veel vahepeal hõiskasin,et panin kitsetalledele minikõrvamärgid ja püsisid küljes- eile oli üks neiu end juba vabastanud kenasti kõrvakaunistusest:P Ju kuhugi võrgu vahele pea toppinud..Hakka või tõesti tätoka peale mõtlema,kui nad ometi peavad neid Pria numbreid kandma...
Ooot... mis jutt see on, et ei tohi sel karjatmisperioodil loomadele lisasööta anda???? Noh, ma ise tegelikult selle kohustusega seotud ei ole, aga minu arust on see natuke tobe nõue...no kui on vaja loomad mõne päev laudas sees hoida, mis siis saab?
ReplyDeleteAga eelmine aasta oli mul ka ühe lambaga päris korralik probleem, et katki näritud auk ei tahtnud kuidagi ära paraneda, sest muudkui näriti juurde. Panin lõpuks looma lauta ja käisin kaks korda päevad teda tohterdamas erinevate asjadega. ümber haava määrisin vist satikatõrjega ja peale panemise rohtu ma enam ei mäletagi, aga lõpuks ainult laut aitas sel loomal paraneda, sest karjamaal ei saanud ma teda nii tihedalt tohterdada.
Karjatamiskohustusega see point ongi,et sa KARJATAD loomi,hooldad maastikku...
ReplyDeletePRIA lehelt:
taotleja võtab toetuse esmakordsel taotlemisel kohustuse täita kogu majandusüksuses kohustusperioodi jooksul järgmisi baasnõudeid:
taotleja võimaldab loomale olenevalt looma liigist ja east kohases koguses sööta ja joogivett;
taotleja kaitseb looma välitingimustes halbade ilmastikutingimuste eest ja tagab loomale võimaluse varjuda;
taotleja tagab, et karjamaa ja piirdeaed on looma tervisele ohutud, ning eemaldab karjamaalt teravad esemed.
taotleja peab täitma järgmisi loomade karjatamiseks kehtestatud nõudeid:
taotleja kannab andmed karjatatud loomade liigi, arvu, rohumaal karjatamise aja ja rohumaa kohta karjatamispäevikusse (peetakse paberkandjal või elektrooniliselt vabas vormis) või põlluraamatusse;
taotleja karjatab karjatamisperioodil iga päev taotlusele märgitud arvul loomi rohumaal, kui ilmastikutingimused, maapinna seisukord ja loomade tervislik seisund seda võimaldavad;
karjamaal peab olema piirdeaed või piirab loomade liikumist karjane. Piirdeaed ei ole pea olema rannaniidu mereäärsel küljel või kaitstaval loodusobjektil asuva lamminiidu jõeäärsel küljel;
loomale tuleb tagada vaba juurdepääs joogiveele;
loomale tuleb tagada ohutu liikumine ning vedu karjamaa ja loomakasvatushoone vahel. Ei tohi kasutada elektripiitsa ja looma ajamist mootorsõidukiga;
karjatatavat rohumaad ei tohi ülekarjatada;
looduslikku rohumaad ja poollooduslikku kooslust ei tohi üles harida ning seal e tohi kasutada väetisi ega taimekaitsevahendeid.
Ma nüüd sain arstilt toda Pederipra Sprayd,lammastel pead rohelised..Õues ei lase enam ligi rohuga,sees saab kätte:P
Juhhuu, Marju on tagasi!;)Mis tegid-kus olid siis vahepeal? Mõned asjad (blogid) on nii harjumuspäraseks-igapäevaseks muutunud, et kui äkki kadunud, siis on paanika:)
ReplyDeleteMul võttis ka tummaks, et kuidas ei tohi lisasööta anda? Kus see kirjas on, mul on küll lugemata jäänud, pärast äkki tuleb mingi jama, et eksinud nõuete vastu.
Meil käis just padukas üle, temperatuurile ei mõjunud midagi, ehk tappis mõne sääse-parmu ära :)
Aaa, vahepeal mul arvuti kiilus kinni ja nüüd juba lugesin Marju kommentaari.
Aga sealt küll välja ei loe, et ei tohi midagi juurde anda, pigem saan mina aru, et tegemist rohkem loomade heaolule ja loomulikule toitumisele suunatud toetusega (sest karjatatav maa saab ju pidalapõhise toetuse niiehnii???). Ja kui ilmastikutingimused või tervis ei luba karjamaale ajada, siis peabki ju midagi ninaette andma? Muidugi neid nõudeid ei või iial teada, ja veel ka seda, kuidas mingi konkreetne ametnik neid tõlgendab. Meil läks igatahes eile üks silorull käiku- esiteks kontrollimaks, kuidas selle olukord on, teiseks loomadel varjulises kohas hea ka päevaleitsaku ajal süüa.
Ma ei ole nüüd ka 100%kindel, aga selline arutelu oli kunagi hobufoorumis
ReplyDeletehttp://www.hobufoorum.eu/foorum/viewtopic.php?f=44&t=5164&hilit=karjatamistoetus&start=0
ju sealt jäi meelde...Tea jah,kuidasneid keegi ridade vahelt loeb..kui ikka koppel on maani mustaks näritud ja heinarull ees,kas see vastab nende ettekujutusele karjatamisest...Et kui on põud??(see aasta muidugi pole ohtu,et rohi ei piisa:))
Miks ma kadusin vahepeal...oli vaja järelemõtlemist elu üle..
Aga nüüd ma kiirustan välja,meil koorumas tibud!Braama saab emmeks:D
Välisparasiitide tõrje tasuks küll lammastele teha, loomad muidu vaevlevad parmude, puukide, sääskede jm. jubeduste käes. Tegime kevadel enne karjamaale minekut kogu karjale profülakta mõttes Coopersect spot on tõrje (Rootsis on sama ravim nimega Flytix), seda peaks nüüd ka lõpuks Eestis olema, muretsesin seda tavaliselt Soomest. Manustamine on väga lihtne, nagu koerale puugirohu panemine - abaluude vahele 5ml. Mõju kestab 1,5-2 kuud, suve teisel poolel võib korrata. Ükski verdimev sitikas enam looma ei piina, tiirutavad lamba kohal aga villale ei lasku ja loomad on stressivabad, muutuvad rahulikuks ja pääsevad nii mõnestki terviseprobleemist. Lambale või ükskõik millisele loomale on meie kliima parmusesong kuumal ajal tõeline katsumus kui tõrje tegemata ... Coopersecti puhul 3 nädalat ei tohi looma lihaks tappa, tuleb oodata kuid tavaliselt suure kuumaga nagunii on see ilmselt välistatud
ReplyDeletePaar aastat tagasi tegime Bayofly´ga putukate vastu profülaktikat-(see peaks siis olema analoogne Coopersectiga). Parmude vastu jäi nõrgaks,või siis hakkas selleks ajaks just mõju kaduma. Aga ma küsin loomaarstilt Coopersecti kohta..Soomes on too igatahes retseptiga.
ReplyDeleteLoomulikult on meil karjamaal ka varjualused olemas, ajast kui rohkem hobuseid oli.