Meenutused

Hea meel, et meie läti mära Sarma läks toredasse koju ja veel nii lähedale, et saab vähese vaevaga vaatama  minna.  Lihtsalt ei olnud temaga tegelemiseks üldse aega...Teine hobune  Rebeka jäi küll üksi, mis ühtepidi on muidugi kurb...aga ümberringi on kitsed ja lambad, nii et loodan, et ta ei ole väga õnnetu. Eks  me poputame teda ja katsume rohkem suhelda, vahel sadula selga panna, et lapsi sõidutada.
Jäin siis üldse mõtlema,kui palju hobuseid meil siit läbi käinud on. Neid ikka on. Ja kui palju neid teisi, kellega olen kokku puutunud kunagi ratsutama õppides, ratsastamisega või matkade tegemisega elatist teenides. Trakeene Niitväljal, eesti hobuseid Muhumaal, soojaverelisi Soomes, Saksamaal...Kusjuures kui vaatan pilte,on viimne kui üks nimi meeles ja paljudel ka põlvnemine(siis need, keda õpetatud sai aastatel 1995-2004)

Aga kõige esimene isiklik hobune oli mul eesti tõugu väike hõbekõrb mära Revilla ( sündis 1994 Niitväljal, isa Romm, ema Rebella).

Ostsin ta 2 aastaselt 8000 krooni eest, mis oli siis ikka üüratu raha, aasta aega kogusin sukasäärde:D Eesti hobuste arv oli siis alla 600 ( ca 250 mära), kui õigesti mäletan ja mingist ohustatud tõust ei räägitud veel. Ponisid läks rekka kaupa Taani ja Soome. Torikad läksid samal ajal lihaks lõuna poole Euroopasse...
Revilla oli temperamentne,kiire, hea hüppega, veidi isegi võistles... aga samas ülileebe lastega. No sai nagu aru, et tuleb käia vaikselt, etkallis koorem maha ei pudeneks..Või kui aus olla, siis ühekorra Urmo kukkus tema seljast lumehange, kuna..jäi tukkuma hobusega jalutades:P   Ta tõi hulga puhtatõulisi järglasi ja ühe ristandi araablasega. Esimestest Muhus sündinud märavarssadest pilte pole, need oli mõlemad hõbekõrvid Ebelia (isa Eliit) ja Aari (isa Aik).
 Siin on Rebeka (s.2003 Muhus, isa hõbemust Regaal). Rebeka tuli varsana koos ema Revillaga minuga  mandrile, kui otsustasin püsivalt mandrile jääda.
Kaheaastane Rebeka enne äramüümist Roelasse...

Keskel Revilla, varss on Soolo (s.2006, isa Sheik ox), raudjas ruun Riko Silver (isa samuti Regaal, s.2004.Ehk täisvend Rebekale. Läks 2008 Rebala talli) Väikemees pildil on Urmo:)

Siin Rebeka peale tagasiostmist, aasta 2010. Kuna vana Revilla oli eelmisel talvel surnud, ma PIDIN saama tema varsa:) Samamoodi rahulik ja sõbralik, täielik perehobune. Tal oli ka märavarss 2011 a, aga see murdis jala ning tuli magama panna:(

 Siinon suureks kasvanud Soolo, poolaraablane. Minu teada nüüd Soomes.

Aa,veel üks eestlane. Taalia, s.2007, isaTopper. Ostsin varsana, üsna...hm,kahtlastest oludest Värskast, mudarahulik mära oli. Kuna tahtsin nii kangesti Rebekat tagasi osta, müüsin ta maha. On koos varsaga Soome edasi müüdud.

Winnetou tuli vahetusena Riko Silveri vastu...pisike 6 kuune varss oli, hollandi poni. Hea iseloomuga täkk. Peaks asuma Mätta ratsatalus, seal kus neid tinkereidki kasvatatakse.

Winnetou parim sõber, 180 cm kõrge torikas Prohvet:) Tuli meile säluna Saaremaalt koos Sarmaga...Tema õpetamisega ei jõudnud ma sündinud ja sündiva perelisa tõttu üldse algustki teha, ja jube kõrgeks kasvas  ta ka. Õnneks leidis ta lõpuks uue omaniku (kelle jaoks ta ka kõrgeks jäi), asjaliku treeneri ja nüüd on Soomes koolisõidutallis.

 Ja ei pääse mööda eesti täkust Eber 837E (isa Elkar, s.2007), kelle tõime 2009 Häädemeestelt. Lambalaudast sõnnikukuhja otsast. Meeldis suvel  EHS -le niiväga, et kuigi noorhobuste ülevaatusel päris esimeseks ei tulnud, osteti aasta hiljem seltsile sugutäkuks! Sai ka tunnustuse. Aga iseloom ei olnud eriti kergete killast, ma ei tea kuidas ta nüüd on. Peaks asuma Maie Kuke tallis.
Pilt ongi ülevaatuselt 2009 Saaremaal

Sellised nad olid, loodetavasti rõõmustavad oma praegust pererahvast pikalt.