Üks vihmane päev

Lammaste pügamine sai tänasega selleks korraks ühele poole. Nii et villa pesemist jagub tükiks ajaks.Venitasime kauem kui tavaliselt, eks kogemust juurde saanud- nimelt kippusid liiga varakult ehk septembris pügatud lambad poegimise ajaks ikka liiga "karvaseks" minema. Sellest tulenevalt jälle neil palav ja talledel raskem udaraid leida. Kuigi pügasime ka selgelt lihalambatüüpse villaga isendid kevadel, tegime nüüd kõik uuesti paljaks. Loodame järgmine aasta nende puhul liikudagi sinna ühe, novembrikuise, pügamise graafikusse.
 Ilm oli mõnusalt mahe ja lubasin nad väiksele jalutuskäigule koplisse. Mis ma siis vean käsikäruga neile 200 m kauguselt silo lauta, kui nad võivad ise silole lähemale minna...

Halvema ilmaga muidugi on mutikesed sees. Polegi neid palju enam, näe mahuvad kõik ühele pildile ära.
Parema all nurgas(must valge sabaga) jäärapoiss, keda ma ei riski veel karjast välja võtta- eelmine aasta kiirustasin ja jäi 2 utte tühjaks.

Nagu näha, üldpilt hakkab kalduma valgepealiste ja rootslaste kasuks, lisaks 3 halli villaga( gotland,soomlane ja kihnukas)  Ainult 5 noorikut  puudu, kes see aasta veel jäära saada ei tohi, on  teises varjualuses. Huvitavalt hakkavad mu 3 allesjäänud lihalamba / rootsi ristandutte kalduma lihatüübi poole. Eelmine sügis, kui nad olid ca 10 kuused,  oli pilt nagu "  ei liha-ega kala"- nüüd aga on nad tõsiselt laiemaks (nagu esiplaanil Panda) läinud.

Kitsedest siis meil alles kaks noort ja kaks vana( sarvedega).

 Nupsu jääbki minikitseks

Ega kitsedele vihm ja pori ei meeldi, nemad on esteedid, kes kõnnivad siis kikivarvul ja mööda kive, aga lumega olid nad küll rahul. Hea maskeering ka ju- valged kitsed valgel lumel:)