kes julgeb, see vaatab..

sest siin on nüüd see esimene lõng, mille ma oma kätega ja äsjasoetatud vokiga valmis pusisin :)
Oi algus oli raske, kui ainult video pealt ketramist näinud ja polnud kindelgi, kas vokk on  õigesti timmitud -aga vähemalt vajalikud osad paistsid küljes..
Umbes 5ndal õhtul sain nii jala ja käed liikuma, et kui heiet vaatasin, vokk seisma ei jäänud. Rütm tuli välja ja esimesest köiest hakkas edasi lõngalaadset tekkima. Airi vihjest oli kasu, sest algul tegin ma peenvillasega, siis veel gotlandi villaga ja nüüd viimased kihid on valgepealisesest ja oli lihtsam. Aga ikka paneb vokk vahel kiiresti eest ära ja mulle jääb pihku katkenud imepeen kiud :P
Tegelikult oleks vaja sellist kokkupandavat vokki, mis käib kohe kasti sisse (kuskil pildil nägin...), sest mul on siin teadagi kolm "abimeest"...

Villad veski..

Eile saime lõpuks oma rootsi lammaste ning natuke ristandite villa viidud Kabalasse. Ekstreemsete teeolude kiuste(vähemalt Raplamaa teed polnud küll sahka näinud ).
Ütlesin veskimehele, et noh mul on natukene...kohapeal kaalusime siis 9,5kg musta, 3,5kg pruuni ja hall ning valge läksid kokku,sest kumbagi polnud nõutavat 1,6kg. Valisin ainult tõesti head ja sodist puhtad villad. Eks nüüd ootame, millal ja mida sealt tuleb:) Käisime ka üleval kiiresti vaatamas masinaid ja ennäe, sealgi peenvillasega töö pooleli :D tore ju.
Edasi viis tee meid Tallinna poole. Kutsika järele.
 Olime  mõelnud varem juba karjakoerast...kas corgi või bordercollie. Kuid esimestel polevat karjatamisinstinkt nii tugev. Siis leiduski selline natuke suurem, beebipõlvest väljas borderi poiss. Nüüd me kohaneme kõik üksteisega. Lastega saab juba täna rahulikult koos olla, laseb end harjata, viskab pikali. Käib mul järel nagu vari:)  Aga Pipiga on neil õiendamist- lärtsuvad üksteise peale.  Vanatüdruk ei tee tast muidu välja, siis on vaja nagu ulakas koolipoiss vaja käia selja tagant (sabast) sikutamas.

Õues oleme esialgu pika rihma otsas, sest lambad ajavad ta ikka korralikult pöördesse.  Lühikeses rihmas lasen nuusutada, et halba kogemust kumbki pool ei saaks. Eks kevadel peame koolitunde võtma:) Kits muuseas sai sai kohe aru, et uus koer ja hoiab eemale, kui Pipi poolest võis ta kasvõi esikusse tulla.

Pesumasinavilt

Kui oled juba 9 päeva tuulerõugetes lastega toas istunud, tuleb midagi ette võtta. Vahelduseks. Tõin tuppa koti gotlandiristandi Krussi ja kihnu ristandi Laika villaga. Vist isegi eelmise aasta kevadised villad ja kartsin, et hiired on juba pesa sisse teinud. No ei jagu aega sellist nokitsemist vajava  töö jaoks,  kuigi ala on põnev.
Pesumasinaga viltimisest lugesin soome Lampola foorumist ja katsetasime ka lastega paar korda suvel. Iga korraga saab targemaks, kuidas ei peaks tegema. Foorumis väideti, et ka lausa kakast, vanunud villa võib kasutada, aga seda ma ei julge soovitada... pesumasina huvides. Kraasida oleks hea, jääb ühtlasem, aga mul lagunesid 100 aastased käsikraasid ära, ja läks niisama, natuke harutasin kohevamaks käega. Alla on pandud pooleks lõigatud vilja/suhkrukott- et ei võtaks villa kinni, aga laseks vett läbi.

Kihnuka vill läks alla ja dekoratiivsed krussid peale. Edasi tuleb tihedalt ja ühtlaselt rulliks keerata. Võib ka enne niisutada villa, kuid mul läks meelest.

Rull kõvasti tugeva nööri või (kunstmaterjalist)lõngaga "ussikeseks" siduda ja toppida sukkpükste sisse. Esimene kord ma seda ei teadnud ning "teos" lagunes tsentrifuugimise ajal laiali, kas oli nöör lõdvalt või purunes...

Sõlm tugevalt peale ja masinasse 40 kraadiga, 1000 pööret tsentrifuugiga tund aega tavapesu. Pesupulber oli ka see mis just leidus, Mayeri oma.

Siin siis tulemus: 

Mõned väiksed augud jäid, aga muidu paistab nagu tallenahk eemalt :)

Sellest saab näiteks istumisalus lapse kelgule.