R.I.P. Blondie..

Meie kallist Blondiet pole enam... läks täiesti vaikselt ja ootamatult..Ta oli meiega 7 aastat.

 Valvas iga lapse vankri juures, kui need magasid, lubas endale näppe kõrva ja silma ajada, enda otsas turnida... Oi ta oli suur lastesõber, linnas elades liputas igale vastutulevale lapsele saba ja jutustas pikalt. Kellegile ei teinud halba, olgu looma või linnulapsed.

Puhka rahus,  truu ja tark sõber, jääme sinust puudust tundma!

lambad pügatud ja jäärad tööl

On seda toimetamist omajagu, lastega ja loomadega..katsu pügada lammast, kui üks väikemees kärus ära tüdineb...Eelmisel nädalal pügasime suure hooga 28 lammast ära, või isegi rohkem.Igatahes kõik masina terad said läbinistti nüriks. Huvitav on see, et peenvillaseid võib 6 tk ühe vilinaga teha, aga ühe lihakate puhul tuleb igaühe järel masin pesta, õlitada ning üle 3 hästi terad ei võta, läheb juba hädiselt. Pole seni võõrast abi pügamisel kasutanud ja eks need töövõtted on ka mehel "naljakad", aga no mis teha:P
Kõige tragikoomilisem seik juhtus Hiiumaa texeliga /andestust!/- sai kõhualust tehes paraja sisselõike oma meheuhkusesse ...eks lapsed sahmerdasid kõrval ja tähelepanu läks ära ja supsti kohe... verd tilkus tükk aega, jäär käis õnnetu näoga. Kuid teine hommik oli ta nagu ennegi, nuuskis uttede sabaaluseid ja kõik, kes hüpatud, olid selja pealt roosad..vähemalt näha ,et töö käib!
 Ma olen küll algaja selle villanduse peal, kuid mustade ristandite vill oli nagu ühtlasem, valgetel oli mõni koht kehal hää ja teine nagu mitte midagi.. aga ikka parem pügada ja katsuda kui puhas tumedapealine. Oli ka paar  üllatajat, kellest ma tallena ei pidanud paljut, kuid nüüd olid nad kasvanud ja täitsa lamba nägu.
 Jagasime samal ajal ka omal uted kolme jäära vahel ära.  Must peenvillane sai 12 segaverelist, üle aasta vanused kõik. Texeli poiss sai 14 utte, kellest küll 3 on talledega praegu. Seal on ET ja EV uttesid ning paar suurt ET/peenvillaristandit. Tahtsin küll neid noori kõiki panna pruuni rootslase juurde, aga vaatasin, et läheb paljuks- on teine alles 5kuune ja 12 pruuti niigi..ilusamad mustad ristandid siiski seal. Aga ega kiirelt pole, tehku või aegamööda:)

1.november täiendus...kirjutan nüüd peale osade lammaste müümist üles,kes põhikarja jäävad ja kellega paaritatud- sest neid TÄHTSAID pabereid kipuvad väiksed käed kiskuma ja kaotama..
must finull Väikevend (ema Pruut, isa Mõmmik)
1Tõmmu ET
2Puntsu soome rist.
3Krussi gotl. rist
4Laika kihnu rist.
5Paula soome-gotl.rist.
6 ...438 ET
7...109 ET
8...535 ET
9...006 ET
10..119 ET
Väikevend läks ära küla peale pruutidesse 29.okt

Eedu texel/EV Hiiumaalt 17.sept-7.okt
1....566 rist.
2....580 rist.
3...319 EV
4...444 EV
5...545 ET
6...263 ET -võib olla juba kihnukast tiine

pruun finull Benji (Bubka-Madaam) al.17.sept
1Pruut finull must
2Itella  finull must
3Ade   finull pruun
4Ami   finull pruun
5Lagrits rist. must
6 Mustu rist. must
7 Blacky rist. must
8 Lumehelbeke rist. valge
9 Panda  rist.
10 broneeritud utt 895
11 - "-                  901
12...353 rist.  al.8.okt
13....956 rist.  al. 10.okt
lisaks väike Lumepall

Johnny kihnukas jäigi ilma tööta, olgu niisama ilupärast..ristand talled olid pika villaga küll, aga kasvavad siga-aeglaselt..

Ikkagi lutitall

Lugu siis ikkagi sedasi, et lutitame oma 1nädalast jäärapoissi..Imelik suhe Mammal selle tallega, kutsub teda, magavad koos, ei löö, kuid imema ei lase. Utetalle vaid söödab. Vaevasin end ja teda nädal aega, ei viitsi  enam lammast koplis taga ajada 5 korda päevas..Kitsepiim ja kogu moos. Umbes 1,4-1,6 liitrit päevas pigistan oma noorest kitsest välja ja sealt siis 1l läheb tallele. Aga tall on rõõmus ja kosub, kuigi eks see inimese järel jooksmine saab tüütuks :P Ja mina veel kevadel rõõmustasin, et see aasta kergelt saanud, pole rohkem lutikaid kui natuke andsime juurde finulli kolmikule...
                                                         "Piim tuleb!"

Aga kitsepiimast veel- tegin esimest korda elus jogurtit ja õnnestus! Ning maitset ei anna võrrelda poe omaga.. Ja kuna ma lehmapiimajogurtit pole juba kuid võinud süüa, siis nüüd sai ikka maiustatud :)

Teine kits peaks tulema septembris lüpsma, tema piima me pole saanud enne proovida, kuid loodame, et on  sama hea..

Rumal pea on jalgade nuhtlus...

Eh mind lambapidajat...eile olime pool päeva kodust ära ja tagasi tulles ootas karjamaal üllatus: 10 aastane valgepealine Mamma jalutas ringi pisike valge talleke sabas. Eelmine tall, Lumehelbeke sündis tal vana-aasta õhtul, seega 6,5 kuud tagasi! No ei oleks uskunud..Eks tegu on kihnuka järglasega, aga see pidi siis läbi aia olema tehtud- Johnny elas vahekäigus veebruaris...
Okei, tõime Mamma ja tüdruku lauta, kartsin ka rebaseid. Ja siis- õhtul 11 ajal läksin veel lambaid vaatama, ning mis ma näen- karjamaal on VEEL ÜKS hiljuti sündinud tallepoiss! No mida, kuidas ma enne ei näinud teda, oli siis nii vaikselt kuskil rohu sees ja ema ka ei hüüdnud..Tall lauta ema juurde (keegi teine ka ei tahtnud teda väljas, jälgisin), aga ongi jama käes- paar emast eemal oldud tundi ja nii eeskujulik ema kui Mamma on olnud, vot ei taha seda poissi :(  Peksab peaga ja astub ees ära. Kui päitstest kinni hoida, siis imetab. Tall on ise väga tragi, arvan, et esimese ternese ta ikka õues sai. Käingi siis 3-4 tunni tagant Mammat kamandamas, piima ju on, ehk ikka tuleb mõistusele ..
Soosik siis siin:

Poiss ja tüdruk

Lapsesuu ehk Suvereporter maal

Sellised tarkpead siis...kuula ja imesta :)

Keerulised ajad

Raske nädalavahetus seljataga..siis psüühiliselt raske. Mõtlesin, kas üldse kirjutan sest,aga ehk on siis kergem- jagatud mure-pool muret nagu vanasõna ütleb. Olin sunnitud laupäeval laskma magama panna meie 1,5 kuuse varsakese. Ta oli tõmmanud omal ilmselt elektrikarjuse nööriga jalaluu katki. Täiesti selge lahtine luumurd, nii et teha polnud midagi. Nüüdseks olen juba 3 korda karjamaa läbi otsinud, no kõik aed on terve, maas midagi ei vedele. Müstika täiesti..loomaarsti sõnul pidi ta ikka suure hooga kuhugi sisse jooksma...jääbki vist saladuseks.
Mära pidin ka lüpsma ja hoidma põhu-vee dieedil, et suur pinge udarast kaoks ja põletikku ei tekiks.
Eks ta ole üks paras lops, oota 11 kuud seda varssa, poputa mära ja siis ühe tobeda õnnetusega ongi kõik.


Siis pean ma ise veel hirmsat dieeti väikese poisi pärast, kuna ei suuda aru saada, mis asi seda allergiat põskedel ja kehal tekitab. Kirjutatud hormoonsalv, aga seda ei tohi pidevalt panna. 5 kuuga on nahk aegaajalt paranenud, aga päris ilusaks pole enam saanudki. Kõik üldtuntud allergeenid oma menüüst välja jätnud., lisaks tomat, kurk, muna, kala, nüüd juba nädal ka ilma ühegi! piimasaaduseta...pudrulurr, kartul ja makaron iga päev. no ära tüütab, võtab nii nõrgaks ja koguaeg on nälg. Peaks nagu jõudma lapsi ka kantseldada ja kõik kodutööd teha.
 Ja poiss ei nõustu oma rinnapiima loomulikult mingi maitsetu allergikute piimasegu vastu vahetama. Natuke tegelikult on nädalaga paremuse poole läinud- äkki siis tõesti lehmapiimavalk see üks süüdlane. Nädala pärast kuuleb, mis arst arvab. Kusjuures kellelgi perest pole varem allergiaid olnud.

Midagi rõõmsamat ka- selline näeb välja tall ,kelles voolab 25% soomlase ja 50% kihnuka verd, ülejäänud tumedapealist ja gotlandit. Tegu muidugi jääraga, aga eks ole armas tegelane. Ema on tal veidi üle 1a vana, aga väga hoolitsev- muudkui käib järel tallel, nii et pole omal aega süüagi! Tavaliselt hoian esmapoegijad üksikboksis 3 päeva, aga need võis juba poole päeva järel teiste hulka lasta. Jäär on hästi vitaalne, paneb sellist galoppi, et ei saa piltigi teha, ainult saba jääb peale :D

Karjalaskepäev

Hommikul oli meil laudas üks ilus must uteke, ema on aastane lihalamba-gotlandi segu. Olin teda küll lähiajal oodanud poegivat, kuid öösel kaamerast midagi huvitavat ei paistnud. Läksin varahommikul kolmikute tüdrukut lutitama ja voilaa. Noor utt oli suurepäraselt ise hakkama  saanud.

Tänase megailusa ilmaga tuli kohe lambad natuke välja lasta, talled niikuinii juba lipsavad ammu uksest välja ja püüavad esimesi rohuliblesid. Eelmise aasta pilte vaadates, arvan, et ka siis said loomad aprilli lõpus välja käima. Küll kablutasid esimesed minutid ringi, selliseid õhuhüppeid ja ilunubreid sai näha, oi rõõmu! Harjutamise mõttes ja et lambad kohe karjamaale 1:0 ei teeks, pidid nad seal idee järgi viibima vaid paar tundi. Aga no katsu sa nad siis sisse saada, kui värske maitse suus! Ei huvitanud kaeraämbergi kedagi peale mõne talle ja kihnuka:) Õnneks tuli just hea äikesepilv ja vihmasahmakas, see neile ei meeldinud ja nagu üks mees oli kogu kari laudas..
Pilt peenvillapere poistest (need siis müügis ka), need on küll teises aias, koos viimaste tiinetega.

Ja koos emaga (veel pikas villas, aga selle asja juba parandasime:))

Ja veel pilt hobuselapsest, kes ka päeviti emaga koplis ringi kablutab. Oi neid hüppeid ja galopiringe, eks vahel pannakse külg ka maha:) Varsa nimeks sai Eskimo- selle lumise ja pika külma eskimotalve mälestuseks..Muidu on selline tore tegelane, tuleb juba ligi, aga emme peidab kiivalt oma selja taha alati.