Kiirustasime eile hommikul 9 ajal Tartusse Märjale lambakasvatajate seltsi korraldatud söötmiseseminarile. Otsem tee oleks läbi Kolga-Jaani ja Leie, aga oli vaja autot tankida,siis sõitsime Põltsamaa kaudu. See oleks-oleks...hea,et me ei sõitnud mõni sekund kiiremini...Sest muidu oleks võibolla meie auto olnud üks selle õnnetuse vahetu kaasosaline-http://ohtuleht.ee/485121
Me nägime umbes 200 m kauguselt,kuidas vastu tuleb vilkuritega tuletõrjeauto, selle ees valge kaubik mistee äärde tõmbas ja siis keeras kõige ees hõbedane Audi vasakule ja tuletõrjeauto juhipoolt sisse,lükates tolmupilv üleval sõiduauto teeserva...Meie ees sõitis linnapoole üks must auto, mis sai ka imekombel pidama. Päästjad tormasid kohe autost välja ja katsusid Audi uksi avada, nägime, et juht ikka liigutas...Rohkem me ei jäänud vaatama,lapsed ka oma autos olid ehmatanud ju...Aga meie ei kuulnud ka tõesti keegi sireeni, nagu seal artiklis väidetakse,et oli peal?
Aga seminar ise oli tore, kuulasime iirlasest lambafarmeri Patrick Nuttalli kirjeldust oma farmi aastaringist, tõugude valikust, probleemidest. Õigemini kujunes see vestlusringiks,sest kõike võis küsida javõrrelda Eesti eluga.
Eestis on vist teine Euroopa Liit, naersime- mõned näited: Iirimaal ei pea loomi märgistama enne 10kuud kui nad just enne karjast välja ei lähe. Tapamajja minekul piisab ühest kõrvamärgist. Sabasid kärbitakse ja jäärtallesid kastreeritakse täiesti legaalselt 2päevaselt. Aga nt. kodus oma tarbeks lammast nad tappa ei tohi..Terve mõistuse vastane...aga nagu ta ütles, eks palju sellest riiklikust registrist on ilukirjandus.
Lambaliha on poes väga kallis,kui tootja saab normaalsest tallerümbast tapamajas kätte u.100 eur, siis poes maksaks see 270-280 eur...
Teises päevapooles oli Liilia Tali kord, oma kogemustest ja uuendustest ka alati huvitav kuulata. Vaba vestlus jäi küll lühikeseks, sest tema ülemus (tita) oli juba kuri:)
Mida tarka sa lamba pidamise ja söötmise kohta kuulsid, mida sa nt.enne ei teadnud? Too mõni näide, ole pai.:)
ReplyDeleteSee, mis mujal kubatud ja teistmodi, see ju ei anna midagi...lammastega Iirimaale ei koli ju..veel :)
Ok...poiss nokkis arvutil osa tähti ära,vaevaline kirjutada:p
ReplyDeleteNt.miks mõni tall ikka sureb hoolimata meie pingutustest- nad on lahanud ja avastanud murtud ribisid,maksarebendeid-see juhtub nt kiirustamisel sünnitusabiga,ehkliiga jõuga väljatõmmatud. Samaskui oodatakaua,on keel ja pea turses,ei saa valu tõttu-aitaks vaid nädala aega sondiga toitmist.
Siis need "rääbakad" kes ei kasva-otsene viga emapiimapuudus esimese 4nd jooksul, hiljem enam tasa eitee seda.Ema välja praakida, tall tappa kasvõi koeratoiduks,polemõtet nuumata ega ületalve hoida.Läheb kallimaks kui tagasi saad..Sügisel niikuinii kasv seiskub.
Siis mineraalideteema-nemad Maavillased kasutavad nüüd ainult vatsaboole. Pooleks aastaks kõik tagatud.Puistemineraal peaks piirkonniti olema eri ainete erineva sisaldusega, kuna mullad erinevad Eestispalju..Oleks vaja teha mullaanalüüse ja lammaste vereanalüüse rohkem, et teada,kas kõik korras.
Silo söötmine vabastab jõusööda andmisest. Täiesti.Sealon /eriti ristikusilo/ rohkem valku kui viljas! Ainult heinamaade mutimullahunnikud ja metssigade tuhnitud maa tuleb tasandada-muidu muld satub silorulli,see rikneb,ning listerioosioht suur.
Arvestada ka omatöö tunde ja hinnet lambamüügil:) kas on üldse mõtet ja mis teha tuleks,et mõtet oleks...
Aaa..veel.Kuidas nad Iirimaal karjamaad uuendavad: kõigepealt Roundup peale,10 päeva pärast lambakari sinna,et sööks kõik madalaks.Siis lubjatakse ja täppiskülv. Ei künta,sest mullakiht on vaid 10cm ja nadeitaha kive korjata:) Küsisime,kas roundup ei ole mürgine lambale-vastas,et näete, ma olen elus!Karjamaad uuendavad üldse 20 a tagant, sellist kust tehakse silo ja lisaks karjatatakse, aga 10a järel.
ReplyDeleteÜldse kasutavd nad palju"keemiat"- iga 3 ndjäreltehakse lammastele jalavanne.st aetakse ravi ja desovedelikust läbi. Et ennetada sõramädanikke-lonkamist.Seeon suur probleem seal,isegi 10% riigi loomadest võib longata.Nende karjas vähem 2%. Niiskus!
Siis täid- kastavad kõik lambad kord aastas ravivedelikku.
Vaktsineerivad raudselt koksidioosivastu.Muidu väga suur tallede suremus. Veel vaktsineerivad toksoplasmoosi vastu-see põhjustab aborte. Kas Eestis on võimalik??
Ja lisasöödad talledele-rüps,peedigraanul,SOJA- see ikka GMO:)Ameerikast muud ei saagi.ööö.....Nad ei ole mahedad,ei tasu üldse ära-lihast ei saa nii palju rohkem.Ja poes on vaid kodumaine lambaliha! Aga eraldi "tall" ja"vana lammas" ei leia-kõik muutub tapamajas "tallelihaks":P
ReplyDeleteNjah, ma ise mõtlen, just villalammaste peale, et kas mitte lutsernisilo parem ei oleks? Ja kui tahta maksimaalset tulemust, siis neist nn. pisiasjadest ei piisa, kogu see lambakasvatus peaks algama rohujuure tasandilt, ehk sa peaks valdama agronoomiat, veterinaariat ja tõuaretust, mida ühelt lihtsalt lambakasvatajalt oleks palju nõuda.Spetsialiste selline meie moodi kehvik palgata ei jaksa , enda aru veab täpselt niipalju välja, kui suudad endale midagi selgeks teha ja sarnased koolitused on (minu jaoks küll kahjuks), liiga üldised.
ReplyDeletePeedigraanul lammastele...selle hind on päris kõrge, vaata, et sama, mis tallede jõusöödal,kus lisaks igasugu muid häid asju sees.Ma olen hakanud arveid üles kirjutama ja kalkuleerima(huvitav, paljud lamakasvatajad seda üldse teevad?) , nii valmissöötade kui ise kokkku segamise jne. hindu.Võibolla, kui kogused oleks suuremad, siis saaks ka ostuhinna alla, aga minul ei ole seda suurt kasvuressurssi.Igatahes küülikutele olen leidnud sööda suisa Poolast :P.Mis ma tahtsin selle targutamisega öelda on see, et koolitus on tore asi, aga ise pead tegema meeletut taustauuringut nii söötade valikul kui enda toodangu realiseerimisel.Asi, mida sul keegi ei aita arvestada.Ja tõuaretus on tähtis, ei saa ühelt viletsalt loomalt head järglast.
Sain aru,et Taluliidu süsteemis kuidagi on see lambakasvatusealane nõustamine (just Liilia ja Ants) kõigile kättesaadav,pole jõudnud uurida.Eks neile helistatakse ka muidu palju..
ReplyDeleteAga õigus sul muidugi, ei saa lammast pidada sellise suhtumisega,et niii lihtne loom,et sellega saab ikka hakkama (või noh ikka peetakse küll,mitte hoolides loomast)..Kui tahta häid tulemusi-siguvus 2 ligi, ellujäämis ja võõrutusprotsent ka, mitte kaotada loomi tobedatel põhjustel, kuidas toita optimaalselt nuumikuid ja suguloomi(oluline vahe!)-siis on päris täppisteadus tõesti..
Lutserni ja ristiku vahe kohta arvas tagasihoidlikult mul teinepool,et lutsern on lihtsalt saagikam ja kasvab pikemalt ühel kohal, toiteväärtuselt vist suurt vahet pole.Liblikõielised mõlemad.Lehmadele antakse mõlemat siin.
Ma kalkuleerin söötade hindu küll, aga oma tööd mitte niipalju, sest meeldib ju nendega tegeleda.Aga muidugi suuremas karjas tuleb juba söötmisesüsteem ise läbi mõelda- nt. üle 3päeva rull ette, mitte ei jookse higi näos 2korda päevas heinahanguga ringi. Noh laadurid-Avantid meile veel unistuseks jäävad...
Villaloomadele soovitatakse mujal maailmas just lutserni...aga ega ma ka ilmatark eiole :P.Asi pole toiteväärtuses, vaid kiudainetes, mida teoreetiliselt ka villalambale vaja läheb.Ka valku on vaja, aga kust seda Eestis saada....ma lugesin huvi pärast Farmplandi lammaste jõusööda koostist ja no ep saa muffigi aru, mida, kuipalju seal on :P, muud jõusööta meil vist lammastele polegi, või sa tead mõnda teist firmat?
ReplyDeleteLambasöödad polegi nii hullud, ma pigem mõtlesin enda kik-kkõrvasid :)
Tead, mulle päris paljud asjad unistuseks...uus traktor, laut jne, jne..:), aga eks me rabele omal moel, onju.Nagunii teeme ebaratsionaalseid otsuseid, mille peale koolitusel öeldaks, et vuih, karjast välja :P(kõik need ühe udaraga, üksikuid tallesid toovad emad jne.), aga ega see täiskasumiga ja suurfarmeri elu pole ka enam meeldiv, see on juba halastamatu tootmine ja seda ei taha ilmselt sina samuti :)
Jah, ei jõua osta uut tehnikat ja igasugu toetuste-kohustustega ei taha siduda end..Ehkki väidetavalt ei ole muidu võimalik kasumisse jõuda.
ReplyDeletePeab Liilial varrukast kinni saama-neil ju meriinod ka,mida täpselt neile antakse..Põhimõtteliselt saab ise välja arvutada küll kui palju su elukad saavad seda ja teist söötmistabelid ette võttes, arvutad aga söötühikuid..Mul üks soomekeelne raamat lammaste kohta on,eesti keeles oli seal käsiraamatus midagi:
http://www.setomaa.ee/docs/File/Lambakasvatuse%20kasiraamat.pdf
Aga sinu kikk-kõrvateemas on ilmselt muu maailm palju targem küll...Farmplandi omad vaevalt kunagi angooradele mõtlema hakkavad. Nende lammaste "jõusööt" oli nii jahu,et jääb kurku kinni lammastele. Soomes on küll valikut, võiks täitsa uurida, mis maksab...äkki lihtsam kui ise ratsiooni kokku panna.
Ebaratsionaalne olles- mul on karjas 10aastane utt/EV/ ja tahan lihtsalt näha kaua ta elab:)See talv tõi kolmikud,on ümmargune aastaringi-järelikult hambad korras veel..head geenid.Kuigi öeldakse,et üle 6-7a utt ei tasu ära.
Aga haige udaraga looma ma vist ei peaks küll,pidi ka järglastele pärandama potensiaalselt soodumust põletikele..Pole õnneks juhtunud,ptüi ptüi ptüi.
Ma sain aru, et nende meriinodega oli kõige suuremaks mureks parasiitidest tabandumine.Kui päris aus olla, siis ei oska enam sellest üdini peenest villast lugu pidada, sest kasvab ta aeglaselt ja mitte pikaks, seega koguseliselt saad samuti vähe villa lamba seljast.Ehk arvuta, mis peaks olema villa/lõnga hind,seda siis kasvatades meie kliimas...eluilmaski ei maksta sulle selleväärilist tasu siin :P.Meie Eesti villalamba kasvatus on titepapudes alles, et see vähegi areneks peaks olema toimiv jõudluskontroll ja järjepidev uue vere sisse toomine, mitte kelgutamine olemaoleva väikse populatsiooni baasil.Seega, väljavaated millegile rõõmustavale on hetkel küll üsna kesinad.Sööda kuidas tahad :)
ReplyDeleteMuide, meie farmplandi lamasööt on siiski enamikus granuleeritud kujul (jahu sees, icc).Tartus läks ju käima mingi ultramoodne uus jõusöödatehas...äkki paraneb see asi.
Angooradele ei mõelda isegi meie ligemates heaoluriikides, seega utoopiline oleks mõelda, et meie tehased seda teeks.
Ma olen oma põhikarja rookinud endale meeldivaks ja seda läbi rahaliste kaotuste , sest kui oleks teadnud kohe, mis õige, oleks ...oleks :).Aga ei sünni me targana, kahjuks.Ja enamik lambakoolitusi on suunitlusega liha...liha.
Realism on see,et päris villalambavilla eest ei maksta kuskil rohkem kui tavalise "vaibavilla" eest, või ma eksin? Oleks motivatsioon rohkem kasvatada pool või siis pärispeenvillakaid,kui saaks villa osaliselt müüa,sest seda eeltööd lõnga ketramiseks on ju ikka palju. Rohkem loomi kusthulgast valida paremaid... Aga niikaua kui kõike odavamalt sisse tuuakse, pole lootustki.
ReplyDeleteVahepeal ma juba mõtlesin,et jätan vaid mõne peenvillaka,aga sinu eesolev "eksperiment" julgustab uuesti panema valgepealisele rootslast peale:) Puhasvalget poolpeent villa napib...
Kvaliteetset heina tuleval talvel meil küll napib, tuleb eriliselt mineraale ja vitamiine selle korvamiseks söötma hakata.Loodan pikka sooja sügist,et saaks kaua ädala peal olla loomad.
meie saime oma heina ikkagi kenasti kätte, kuigi oleks pidanud niitma nädal varem.Meil loomi ja sellest johtuvalt ka heinavajadus väiksem, niigipalju kergem, kes ikka ha peab niitma, sel on tänavune aasta küll kurjast.
ReplyDeleteSee peenvillane ainukese tõuna on väga nutune.Mismoodi minu eksperiment õnnestub, seda on järgmise aasta sügisel näha.Dala valisingi just sellepärast, et see tõug on villa ja lihasuunaline.Ja ei ole nõudlik, vaid annab kasvukiiruse ka rohusööda peal kätte.
Miks üldse selle ristamie peale uuesti hakkasin mõtlema, oli käik Äksi, ehk puhast peenvillast masinad ei võta.Seega, mis tolku mul sellest puhtast karjast on?Üldse on igavene jama nende sisseostetud importlammastega, sest meie kodumaa tööstus on üles ehitatud kodumaisele toormele ja sina on "omapärasega" seisa pea peal, või vii väljaspoole töötlemise (mis omakorda mkasb topelt töötlemiskulud ja transpordi(.Ja see case pole vaid peenvillaste puhul, ka angoorad "põevad " sama sündroomi :P.Ok, ma täna eriliselt porisemise tujus, aga reaalsus teeb vahel haiget.Nahkade parkimisest ma ka ei räägi..:P
ps. villa müük toormena on see kõige odavam asi, ehk minu kogemus oleks ta kindlasti väärtustada, muidu jääd täiesti kahjumisse.
Mul kah tuju rikutud- hein põllul suht ilus ja vajaks rullimist-aga vot ei saa jälle tegijat:S Loomulikult igal talunikul omad põllud ikka enne tegemisel,kui niigi hilinetud...Aga ühistust ei saa nagu kiuste- et kui pole tehnikat,ju lõpetad loomapidamise ja annad maad neile rendile...nii tundub täiesti. Ilmselt tuleb ostusööda peale minna järgmine aasta,aitab nurumisest.Loomad saavad 12 ha peal ringi lipata.
ReplyDeleteirw, kaks torisejat :)))
ReplyDeleteTead, ma vaatan sellele teenusepakkumise asjale tänu endale soetatud, mõtetult kalli, tehnika omaniku poolt hoopis teise pilguga, ehk pidevalt on hirm, et miskit keset kõige kibedamat aega katki läheb....ja teenuse tegemine suurendab seda riski.Kui lüüa rahaks ringi see raha, mis sa teenuse eest saad ja enda heina jne. tegemata tulu(või enda loomadde sööt), siis kaine mõisyusega teed valikuid.Snu seisukohast on muidugi teine vaatenurk :)).Mangusime meiegi aastaid tagasi ja no ei jaksanud.Ei aita ka :)
Me niidame veel natuke heina maha,hea sügisel lammastele ja küülikutele ette anda, ei jaksa iga õhtu värsket niita.Ehk peab ilma ka.
No eks teil ole õigus torised küll, kui suuremalt mõelda. Mina siin omas mullis olen rahul. Arvet olen kõik aastad pidanud ja oma 10-pealise lambakarjaga jäin ainult üks aasta kahjumisse, kui ostsin elektrigeneraatori ja palju isolaatoreid ja trossi. Ebaratsionaalseid otsuseid olen küll ka teinud- meil on samuti mõned loomad üle 10 või ligi 10 aastat vanad ja mina ei raatsi neid ära süüa :-)Ja no selle kevade lutitall on ikka suht mõtetu olnud kasvatada- kes ikka sündides juba väga väike on, ega tast õiget looma saa. Viga oli selles, et tema ema sai jääraga ikka liiga vara kokku lastud. See aasta mõtlen ka ise selle peale, et kuskil pool söödast osta silo. Vaatan kas saan kuskilt siit korraliku kraami- häda ainult selles, et ma ei tea, milline see hea silo peaks välja nägema- kust ma aru saan, et hea silo ostan? Äkki oskate soovitada.
ReplyDeleteMe ehitasime 3a tagasi võrkaia ümber 3ha karjamaa.Läks kroonides 16000..Teine selline oleks veel vaja,õnneks üks külg eelmisega ühine. Ma seda elektrikarjust sügisel(kui uted indlema hakkavad...) jääradele julge jätta,või siis tuleb kõik ülearused munadega külmkappi enne panna.
ReplyDeleteRullisilo ostnud eiole, korra tõime ühistust augusilo,sellest on kohe näha välimus ja lõhn,(Esialgu võtsime prooviks väikese kotiga, lammastele maitses)Seda saab aga sööta vaid külmal ajal,plussidega ei säili üle nädala. Rullisilo müüjaga peaks kuidagi kokku leppima,et kui on praaki hulgas-hallitanud kohad vms,siis toob tasuta uued..Ja lammastele peaks ostma kindlasti närvutatud, eelkuivatatud silo- sest märg on raske käsitleda talvel, jäätub nii ära,et raiu kangi ja kirvega:P Aga Kaire Hiiumaalt oskab vast veel paremini seletada,temal rohkem sellega kogemust?
See kes meile teeb teenusena,ei pane neid konservante hulka, on mahetootja, aga nt. teda me usaldaks küll, kui isegi osta vaja oleks. Ainult ta on Kolga-Jaani külje all.Suurfarmid jälle teevad ainult augusilo,eitea kas teie pool on neid palli tegijaid?
Eks ma uurin, kes siin mida teeb. Ehk leian kohapealt mõne asjatundja, kes oskab soovitada mõnda head silotegijat siinkandis.
ReplyDeleteMa panin eile jäärad uttedest eraldi. Ehitasime neile ratastel aia, mida edasi tõsta. Emad nüüd karjuvad oma karjamaal, aga keegi õnneks välja pole karjusest jooksnud. Ühe siku panin ka juba emast eraldi, aga see suutis 3 korda sellest edasitõstetavast aiast välja saada ja läbi karjuse ema juurde joosta. Teen täna üht-teist ümber- eks näis kas siis püsib aias.Võrkaiad oleksid muidugi kõige paremad.
Ma ei kujuta ette, kui kauaks jagub ca 10 lambale seda ühte rulli silo..äkki läheb enne käest ära? Ja see silohais on ka jube, terve elamine haiseb.Nagu ma aru olen saanud, siis selle kilerulli silo kvaliteet võib olla väga erinev ja sisse sinna ei näe ju.
ReplyDeleteSilvia, võrkaiast lipsavad need võõrutamisel olevad jäärapoisid lipsti läbi, ma olen ise jube rahul selle süsteemiga, kus on kolme liiniga karjus ja paariks tunniks esimese ehmatuse ja karjuse salgeks saamiseks panen ketti.Ilma ketita põrutavad šokis ka karjusest müdinal läbi.Aga nii, tund, poolteist ja asi selge.
Kui suured need võrgusilmad sul Airi siis on? see mis meil keevisvõrk on,seal 10x10,küll lambatalled läbi ei mahu. Sama suurtesilmadega keevisvõrku on ka K-Rautas.
DeleteÜks teine tüüp võrku on küll selliste vahedega,et isegi suur kits tuli läbi,talledest rääkimata..Duubeldasime aeda laudadega.
Üldiselt mul vaid 3-4jäärapunni on pisemadkasvamas,suured juba söödud.AGa see probleem tuleb sügisel,kuidas jagada karja 3 eri tõu jäära vahel:P
20 suurt ja 10 noort lammast sõid meil vabalt 4-5 päevaga silorulli ära:)Osa muidugi katkuti jalge alla,seeaasta tuleb parem sõrestik rulli ümber teha.Altkinnisem ja max 17 cm lippidevahe.
Olen siin pikalt lugenud teie vestlust, aga pole mitte olnud mahti siia midagi lisada... üldjoontes olen teiega täiesti nõus... Aga Marju kursuse kogemust, et rounduopiga maa mustaks ja siis varsti ka lambad sinna neid viimaseid liblesid sööma, tekitas mul ausaltöeldes külmajudinaid ja küsimust, et kas ma ikka tahaks sellist liha pärast süüa... sest isegi aasta pärast on seal maal ja taimedel neid mürgi jääke ja me keegi ei tea, kuidas ja millal selle mõju inimesele välja lööb... Aga eks see jäägu siis nende mõtlemiseks ja sinna midagi teha ei saa... Ja siiski on küsimus, et miks tahetakse siis just Eestist neid maheloomi ja üldse Eesti loomi sinna Iirimaale ja mujale viia? Ega see transport ju ka teab mis odav ei ole, et meilt siis nii odavalt kätte saaks... ok, see selleks... võibolla on see vaid minu enda kiiks ja arvamus...
ReplyDeleteTegelikult tahtsin rohkem rääkida sellest siloasjandusest. Ma ausaltöeldes ei kujuta ka päris hästi ette, kui kiiresti jõuaks ühe silorulli 10-le lambale sisse sööta nii, et see värgeldus halvaks ei läheks. Üldjuhul ei kannata ühte rulli kauem lahti hoida, kui vaid mõne päeva, muidugi kõik oleneb õues temperatuurist.... Ise oleme teinud tavalise rohumaasilo ja seda ka natuke enne närvutanud, et ei oleks liiga märg, sest kõva külmaga on tõesti seda raske käsitleda, kuigi oleme ise sellisel juhul silo lauta viinud päevakese varem, et ta seal sulada saaks( laudas talvel ka kerge pluss sees)Ja kui on väga hea silo (eriti kuivema silo korral), siis on see lõhn ka selline meeldiv ja mõnus, isegi magus :D Märjema silo puhul on hais rohkem vängem ja selline hapukam, jääb kenasti riiete külge küll see hais.. . :P
Võõrutades aga tõesti oleks kõige lihtsam panna kas talled või emad päevaks lauta näiteks, siis ei ole neil kuhugi põgeneda ja paari päevaga on neil see emmekihk piisavalt lahtunud, et läbi aedade põgeneda. Arvan, et need talled lähevad läbi elektriaia kergemini just seetõttu, et nad siiani on sonkinud vaid emmede sabas ja tõenäoliselt pole nendel veel olnud kokkupuudet elektriga :p Aga küll nad õpivad :D
Seda Roundupi asja meiegi imestasime,üldse hästi palju igasugu keemiat need lambad saavad peale ja sisse...No aga need allergiad,astma jmt.Euroopas ju igapäevane asi ka...Ja kui mõelda, kui odavat liha Uus-Meremaalt tuuakse Euroopasse, siis ma ei taha parem teada, mida nad sisaldavad.
ReplyDeleteMul on see talv 13 lammast, 7 kitse ja 2 hobust- kas neile kõigile võiks äkki anda kuivsilo ja heina- et mõlemat oleks koguaeg neil ees. Ma arvan, et sellise koguse loomadega ikka tarvitab rulli enne ära, kui halvaks läheb?
ReplyDeleteHobustele on silo eriti hea, osad hobusekasvatajad räägivad, et silo söötmine vabastab kaera andmiset lausa.
ReplyDeleteAga ma sain täna silo kohapealt jälle targemaks, ehk teise spetsiifika klient kasvatab lihaveiseid ja ma muidugi kasutasin juhust ja pinnisin endale ka infot.Üks suuremaid uudiseid minusuguguse rullitehnika võhiku kohta oli nt. see, et on kahte tüüpi rullijad, üks tavaline ja teine nn. nugadega, mis lõikab silo/heina tükkideks ja sellisest rullist oleks lausa lust ka väikeloomapidajal ette anda.Sellise pika kõrrega, nagu sel aastal pidavat mõnikord silo nagu kepiks külmuma, et pane või põlema, et miskit kätte üldse sealt rullist saada :)
Mürgitamisest saan ma veel kuidagi aru, sest ega see umbrohi ilmselt muidu ei hävi, aga loomad peale...ja sellist kogemust siis jagatakse koolitustel?Kindlasti leidub mõni, kes ka nii järgi teeb..:P
Lambad ja lihaveised lähevad praeguste lepingutega vist Hollandisse ja Türki....tea, kas meie põllumeeste toetused on äkki veel liiga kõrged, kui kannatab lausa eksportida.?(irw)
Ootan ka põnevusega seda villa ostu aktsiooni :)
See villa ostu aktsioon tundub mulle ikka eriti mõttetu olevat, sest kõigepealt pead sa välja sorteerima kõikvõimalikud sodid ja vähegi mustemad kohad, mis ise pestes raudselt puhtaks lähevad... ja siis antakse ka kg hinnast mingi maruväike number - number oli nii väike, et ma lausa ei talletanudki seda, sest minu arust oli see naeruväärne. Igatahes on kasulikum vill ära pesta ja kasvõi siis see vabrikule maha müüa. Vähemalt meie vabrik võtaks pestud villa kahel käel vastu ja hind vähemalt krooni aegu oli 45krooni valge villa kg ja 50 krooni mustal villal kg.... aga jah....
ReplyDeleteLiha ekspordiga vist nii, et eks sealsed kokkuostjad maksavad veelgi rohkem sellest kg hinnast... ja kui veel mahe ka on... siis on hind veelgi teisem... paljud loomad lähevad Saksamaale, ja sinna lähevad nad elusana, Türki ka vist elusana, Hollandist ei tea, aga Taani võtab vist lihana.
Heina(silo)presse on tõesti kahte tüüpi... need kallimad on võimalik soetada nugadega ja isegi hein hekseldatakse väiksemaks, mis aga lammastele vähemalt heina puhul ei meeldi, silo andmisega ei oska öelda. Veised närivad igasugu hekseldatud värki, lambale aga ei meeldi teravad kõrreotsad...eks ta söö midagi ka, aga...
lammas.ee lehel oli sest villa kokkuostust juttu,peast öeldes vist 64 senti kilo? ...ehk ühest lambast saabki nii palju kui pügamine maksab:)Aga transport veel Jõgevale..ahoi.Maksa peale.
ReplyDelete65 senti kilo, meie vabrikud(Äksi info, ostavad ca 55 senti kilo).Transport Jõgevale ja ma ei taha mõelda, millist villa meie mittevilla lambakasvataja :) säilitab.Üks s...tt puha :), aga s..ta eest nad vaevalt maksavad.Kui võtta, et suure auto transport ( väikse peale ei mahu midagi ja ei tasu üldse viia) maksab ca 1 eur km, siis...ei pea Einstein olema.:)
ReplyDelete