Sügis käes

Viimastel päevadel kisub ilm vägisi selliseks,et nokamüts tuleb asendada talvemütsiga. Läbilõikav tuul ja  vesine nina on  garanteeritud. Õunad on korjatud ja sadakond liitrit õunamahla tehtud.
Õnneks on ilm kuiv ja lambad  veel ööpäevaringselt väljas. .Noortel uttedel on varjualune olemas ja teised saavad tegelikult puude varju minna kui peaks äkki sadu üllatama. Rohelist söödavat on karjamaal veel palju-palju. Lambaid on vähevõitu, samas ei taha ma lasta karja kogu alale uitama nagu mullu, vaid hoida ühe kopli spetsiaalselt lambavabana sellel  aastal. Siis saab talled panna kevadel sellele ussimunadest teoreetiliselt puhtale maale, et nad paremini kasvaksid.  Tegime kevadel paarinädalase karjatamise järel küll kõigile Bimectini, aga kuna sama koppel on olnud käigus juba 4 aastat, siis ju seal ikka midagi nad üles korjasid. Käisin ja pesin siin tapale minevate mõnede jäärade taguotsi  ning lõikusin kakakobaraid. Uut kuuri ei tahtnud ka vastu sügist teha mille tõttu lihale keeluaeg oleks rakendunud.
Ussikuuri tegime nüüd just ületalve jäävatele lammastele....ning lasime nad ühele väiksemale maalapile sööma.

Pügasime ära mõned nooruted ja osad väga pika villaga valgepealised ning ühe rootslase, ning nende konditsioon oli ikka... pehmelt öeldes viiepallisüsteemis 6+ :D
Jäär on karjas tegelikult juba ammu, värvimärkide järgi oletades on pool tööd  tehtud...Sellekevadised uted on teisel pool võrkaeda.  Sealhulgas üks sinise näoga wensleydale-rootslase ristand, ning kolm musta ristandit, ülejäänud on valgepealised. Sõel põhikarja jäämiseks oli see aasta karm, kedagi alla 40 kg/5kuu vanuselt/ ei jätnud. Soetasime hoopis juurde mõned suurema texeli ja daala veresuega talled.

Tagapool vahtiv must valge lauguga on segu rootslasest, soomlasest ja eesti valgepealisest. Tahtsin näha, kas selle tohutu villa all ka natuke kintsu on, sest karja sai ta jäetud oma kenade märgiste ja peenema villa pärast. Pooleldi villalamba kohta päris normaalne.

 Kitsekarjus oma lemmikuga - Daana, türingi kitsetallega.

 Kitsemamma koos pojaga maiustamas...

 Kääbuskochini kana kolmas haudumine sel suvel ja siin 4 tibu-1tema enda munast, teine siidikas ja kaks ristandit. Uskumatud "inkubaatorid" koos siidikanaga.. Loodetavasti jõuavad pisikesed enne külmi kobedaks kasvada. Lauta saaks nad küll kolida, aga õige päiksesevalgus on neile parim.

Siidikanal kolm tibu: kaks valget ja üks pruunikirju.

 Täiendus 19.sept: selline villakuivatussüsteem- käiku lähevad batuudid, laste vankrid, koerapuur..Superilus vill tuli neilt suvel toodud aastastelt valgepealistelt.

  Vabandan, pildid kehvad, sest telefoniga tehtud.

Häda kassidega

Vanarahval on tore ütlus,et iga  heategu saab  karistatud...Kui keegi mäletab,siis "lapsendasime" juuli lõpus  hüljatud  kassipojad. Tegime kohe ussi ja kirbutõrje,aga ühe asja  jätsime kahesilma vahele. Niisiis kui kõigil lastel üheaegselt kummalised punased laigud-rõngad nahale tekkisid, saime teada,et pealekauba oleme saanud nn.kassihaiguse.Järgnes see,et lõime kassid omaette lauta,vannitasime neid rohulahusega üle  4 päeva..Istusime lastega 2nädalat karatiinis  ehk  kuskil  ei käinud,sest  seenhaigus nakkab kergelt teistele lastele-määrisime seenevastase rohuga ja  tundus, et on unustatud. Ja äkki enne 1.septembrit avastasime need hullud laigud kahel väiksemal poisil peanahal..Nüüd ei  olnud enam kreemidega  midagi teha,  kohe nahaarstile, kes määras tabletiravi. 3 nädalat esialgu  ja  siis kontrolli ning veel 3  näd. tabletineelamist.   Ravim  ei   ole ka paraku haigekassa soodustusega   ning maksab ca   70 eurot...Ah,kulukaks on need   kassid läinud. Rääkimata sellest,et kaheaastane ei oska ju tabletti neelata,  küll  tuleb  temaga  mässata,et see rohi  sisse saada-  nt. peita moosi või jogurti  sisse- või ähvardada   haiglasseminekuga, kui kodus rohtu ei saa võetud.    Niisiis meenutabki vanima poja kooliminekut  pilt,  kus vendadel pead kiilakaks aetud.

                                                                                                                                                                                                                                                                                     

Nässu ehk elus asi on parim asi...

Meie värskeim pereliige Nässu ehk Kasper:)
Ei saa ikka hobuvaba elu elada, siis vähemalt sai valitud selline miniatuurne.. vahva vanamees, teinud tööd ja vedanud vankrit, sõidutanud lapsi.

(lühi)kroonika

Juulikuus on üht-teist toimunud.
Sikuhärra saatsime Lõuna-Eestisse oma teenuseid pakkuma, sest meil ei ole järgmiseks kevadeks titeplaani. Kits lüpsab kuigipalju ka ilma sikku nägemata. Kuigi praegu põuaga on asi natuke nutune, piimakogus langeb- sellist mahlakat rohtu ju kui eelmine aasta, ei ole. Tegime siis kopli osaliselt lepavõsasse. Küll kitsedele meeldib seal, täpselt nii kõrgel kui lambad-kitsed ulatuvad, on metsaalune puhas. Miinusena on lambad korjanud endale külge ebameeldivaid mummusid ehk takjaid..
Lambakarja reorganiseerimine on sellises järgus,et need peenvillased,keda oli plaanis müüa, on müüdud.

Paari nädala eest soetasime omale tõsise valgepealise jäära- lubage tutvustada: Otto. 3 aastat vana, 75% texelit 25% EV.  Oli teine juba Lätti minemas, aga jõudsime kiiresti reageerida.

Tema tööks saab nüüd tiinestada kõik täiskasvanud uted. Algul tundus selline" elukas" veidi hirmuäratav, kuid paari päevaga selgus,et tegu väga mõnusa rahuliku vanamehega. Leiba pole harjunud sööma, aga sügada laseb end sellegipoolest. 

Nädalavahetusel sai tehtud väike Saaremaa trip, mis jäi küll plaanitust lühemaks, kuna lapsed jäid haigeks. Vanad tuttavad kohad said üle vaadatud-Saaremaal Kaali järv,  Muhumaal Üügu pank, Koguva küla ja muuseum, Nautse jaanalinnufarm. Seal ei ela pelgalt need pikakaelalised, vaid ka muud eksootilised loomad- kängurud (sh. albiino), sebrad,ponid, alpakad...(minu tehtud fotodest palju paremad on www.jaanalind.ee)

Lastel oli põnev, jaanalind sõi täitsa käe pealt maisi ja näksas ühte poissi kõrvast. Emalind pidavat munema suveperioodil 50 muna, osad inkubeeritakse, mis pole viljastatud, lähevad toiduks. Alpakad olid väiksemad, kui ma piltidelt ja televiisorist nähtu põhjal arvasin. Küsisin, kus nad oma alpakavilla kedrata lasevad- selgus,et Saaremaa uues villavabrikus! Näidati ka ühte valget tokki, nägi täiesti viisakas välja.. Nii omamoodi, kergelt karvane ja siidine samal ajal, peenem  igatahes kui Kabala veski lõng..

Ja veel said meist vastu omaenese tahtmist kassiomanikud.. Keegi "tore" inimene nimelt oli nädal tagasi visanud autost välja meie põlluäärde  2  emast väikest kassipoega ...Loomulikult alatoidetud, ennast pidevalt kratsivad ja emased. Esimene õhtu said lapsed kätte valge poja ja triibuline pani võssa. Lubasin siis lastel pika mangumise peale ta koju jätta. Vana isakass suri meil talvel ja hiirepüüdjat oleks ehk lauta vaja ka...Teine päev ka näugus triibik heinaküünis...No mis sa teed.. Eile seadsin sammud vet-apteeki, kirbu ja ussitõrje mõlemale. Nii nummi. 

Selline suvi siis, näis mis toob august.

Heinakuu

Või siis modernsemalt - silokuu. Meie talvevarud loomadele on  nüüd olemas. Omajagu närvikulu - kokkulepetest taganemisi  ja lihtsalt "äraunustamisi"  juhtus, lisaks vajab ka kuivsilo mõned päevad päikselist ilma. Mida kuivem,seda rohkem kraami ühte rulli mahub ja iga rull teadagi maksab..Heinakasv oli võimas ja ootamatult tuli sama maa pealt 1,5kordne kogus eelmise aastaga võrreldes.
Lapsed vahtisid mitu tundi, kuidas siloekipaaz tööd teeb ja said kõik ka paar ringi uhkes traktoris kaasa sõita:

Lammastest endist  niipalju, et kaks pruuni peenvillajäära ja üks peenvillautt leidsid kodu. Veel on vakantsed 2 musta aastast utte. 

Harjumaalt kolisid meile aga valged lambad: EV Trips,Traps,Trull; maakas ja rootslane Pruudi Õde :) See oli tõsine kokkusattumus,et meile järjest on sattunud ühe ema lapsed eri aastakäikudest. Siin pildil on uued koos meie valgepealise Põssa  ja tema kaksikutega.

Tibuuudiseid niipalju, et siidikana haudus välja kolm kollast tibu-peaksid siis tulema valged. Lisaks üks kollane braamatibu.

Täpselt samal päeval koorusid ka kääbus-kochini tibud. Kõik 4 ühtemoodi tumehallid, lisaks 1 rohelisest ristandkanamunast tulnud must  tibu. Mõlema pere kuked (ikka eri aedikutes) osalevad vahvalt tibude kasvatamisel.  Mõlemad tõud on  just laste  lemmikud,  kukkesid ei pea kartma.

Tegemised mais

 3.mail koorusid inkubaatori abil meie esimesed omad braama tibud. 10 erivärvilist tegelast. 3tulevad ilmselt mustad(väiksed tiivasuled juba olemas), aga heledamatest ei saa ma sotti. Braamal on värvivariatsioone ju mitu. Munad said ka mitmelt erinevalt kanalt, siin pildil vaid üks neist-"dark" värvuses.

 Paari nädala eest tulid meile veel ühed vahvad linnud :) Ei ole metshaned, vaid hiina haned. Loodame, et üks vähemalt ema on, sest neil ei saa niimoodi vahet teha, nagu kanal-kukel. Praegu on nad u.kahekuused.

 Siin lendavad tõesti metshaned, viimastel päevadel on ikka mitu parve päevas üle lennanud.

 Karjamaa on nädalaga nii ilusti roheliseks läinud, et silm puhkab kohe. Kui esimestel "suure karjamaa"päevadel tormasid lambad ikka hommikul värava juurde vilja nõudma, siis nüüd on see komme kadunud, ju on kõhud pilgeni täis ja talled hakkavad suurema hooga kasvama. Kitse piimatoodang küll kahekordistus- muidu sain talt hommikuti pool liitrit(päeval on ta koos talledega ja öösel omaette)- siis nüüd tuleb kerge vaevaga liitrine kann täis. Ja tegu on üheaastase kitsega. Teist, poegimata kitse peaks ka nüüd vaatama.. räägitakse,et  värskel rohul hakkab kits ka niisama udarat kasvatama. Kusjuures vaatamata teadlikult aiapiiridesse jäetud lepavõsale,ei näita see mingeid hävimise märke veel. Koor on küll pea kõikjal kooritud.
Kiviaed on teadagi kitsede lemmikpaik, hüppavad ja kihutavad seal nagu lapsed mänguplatsil. Kitsetüdrukul on keegi  vasakut kõrva hammustanud,mistõttu see loperdabki nüüd. Ei julge sinna märki ka seetõttu panna,et kui kuskile võrgu külge kinni jääb, on kõrv puhta ribadeks.

Faverolled ja  pavlovskajad:

Aprilli uudised

Eile koorusid  kaks siidikanatibu. "Tavaliste" kanatibudega võrreldes on nad ikka palju pisemad, kindlustasin igatmoodi nende puuri,et nad kuskilt välja ei saaks kukkuda. Ema on nagu kanaema ikka, õnneks ei pahanda, kui me pisikesi vahtimas käime. 

Laudas on ka suuremaid tibusid, 10 tükki on juba 1,5kuud vanad ja näevad välja nagu noored kanad. Nad on ristandid ja sealt ka suuruse vahed, osades on braamat ja kochinit, teistes araucanat ja ei tea mida veel- kuskilt pärinevad karvased põsed :) Paaril aga puudub hoopis saba..

 Tagapool paistab veel trobikond kuuvanuseid ristandtibusid..

Näitan-pakun ka natuke lambatallesid, jäärasid selle mõttega, et äkki keegi neist saab elupeale..
1. puhas peenvillane poiss Baruto. Sündinud 20.veebr. kolmikuna,ema Pruut ja isa Benji. Täna kaalusin-18kg. Kuna ta õdedest on umbes poole suurem, eraldasin ta emast , et ka teised saaksid emapiimal hoo sisse. Päris ilma piimata ta siiski ei jää, nädal-paar annan pulbripiima. Jõusööt on ka saadaval enam-vähem pidevalt. See jäärapoiss on siis maikuust saadaval!

2.See on ka kolmikuna 21.02 sündinud valgepealise-soomlasesegu jäärapoiss. Lutipudelil kasvanud väga sõbralik ja armas sell. Sügades lausa uneleb silmad kinni. Sünnikaal oli 4kg, tänase seisuga (u.6näd) 15,5kg

3.Veel üks ilus paks poiss: 09.03sündinud, emaks esmapoegija eesti  valgepealine (sees dorseti, dala ja texeli verd) Üksiktall, sünnikaal 6kg ja täna (4näd.) 14 kg.  Võõrutus mai keskel.

Siin lihtsalt perekondlik idüll- need kõige viimasena sündinud kolmikud, nüüd kolmenädalased. Ema on üllatavalt hästi siiani kõiki ise toitnud. Käisin pakkumas mitu korda, et äkki keegi võtaks pudelist lisa-aga ei, pigistatakse suu kinni. Kehalt ilusti ümarad, küüru ei hoia, ju siis ei ole nälga. 

 Tüdruk sellest pundist:

Kõige näljasem tall ei jõua alati ära oodata, kuni lutiämber lauta tuuakse, vaid tuleb kapates laste järel tuppa..

See siis nelikuna sündinud peenvillase utt.  Hääl on tal ka pidevast inimese järele röökimistest ära...Eks ta hoiab ikka ema ja vendade ligi ka, aga kui õues liikudes EMMEt märkab, tuleb läbi aiavärava kui püssikuul:) Nii kilu ka veel, et mahub igast praost läbi. 

Nii me siis elame ja ootame nagu ilmselt palju teisedki, et see ammu äratüüdanud lumi ometi sulaks...Hakkab juba ununema,et kas meil üldse on muud aastaega peale talve ??