Lapsesuu ehk Suvereporter maal

Sellised tarkpead siis...kuula ja imesta :)

Keerulised ajad

Raske nädalavahetus seljataga..siis psüühiliselt raske. Mõtlesin, kas üldse kirjutan sest,aga ehk on siis kergem- jagatud mure-pool muret nagu vanasõna ütleb. Olin sunnitud laupäeval laskma magama panna meie 1,5 kuuse varsakese. Ta oli tõmmanud omal ilmselt elektrikarjuse nööriga jalaluu katki. Täiesti selge lahtine luumurd, nii et teha polnud midagi. Nüüdseks olen juba 3 korda karjamaa läbi otsinud, no kõik aed on terve, maas midagi ei vedele. Müstika täiesti..loomaarsti sõnul pidi ta ikka suure hooga kuhugi sisse jooksma...jääbki vist saladuseks.
Mära pidin ka lüpsma ja hoidma põhu-vee dieedil, et suur pinge udarast kaoks ja põletikku ei tekiks.
Eks ta ole üks paras lops, oota 11 kuud seda varssa, poputa mära ja siis ühe tobeda õnnetusega ongi kõik.


Siis pean ma ise veel hirmsat dieeti väikese poisi pärast, kuna ei suuda aru saada, mis asi seda allergiat põskedel ja kehal tekitab. Kirjutatud hormoonsalv, aga seda ei tohi pidevalt panna. 5 kuuga on nahk aegaajalt paranenud, aga päris ilusaks pole enam saanudki. Kõik üldtuntud allergeenid oma menüüst välja jätnud., lisaks tomat, kurk, muna, kala, nüüd juba nädal ka ilma ühegi! piimasaaduseta...pudrulurr, kartul ja makaron iga päev. no ära tüütab, võtab nii nõrgaks ja koguaeg on nälg. Peaks nagu jõudma lapsi ka kantseldada ja kõik kodutööd teha.
 Ja poiss ei nõustu oma rinnapiima loomulikult mingi maitsetu allergikute piimasegu vastu vahetama. Natuke tegelikult on nädalaga paremuse poole läinud- äkki siis tõesti lehmapiimavalk see üks süüdlane. Nädala pärast kuuleb, mis arst arvab. Kusjuures kellelgi perest pole varem allergiaid olnud.

Midagi rõõmsamat ka- selline näeb välja tall ,kelles voolab 25% soomlase ja 50% kihnuka verd, ülejäänud tumedapealist ja gotlandit. Tegu muidugi jääraga, aga eks ole armas tegelane. Ema on tal veidi üle 1a vana, aga väga hoolitsev- muudkui käib järel tallel, nii et pole omal aega süüagi! Tavaliselt hoian esmapoegijad üksikboksis 3 päeva, aga need võis juba poole päeva järel teiste hulka lasta. Jäär on hästi vitaalne, paneb sellist galoppi, et ei saa piltigi teha, ainult saba jääb peale :D

Karjalaskepäev

Hommikul oli meil laudas üks ilus must uteke, ema on aastane lihalamba-gotlandi segu. Olin teda küll lähiajal oodanud poegivat, kuid öösel kaamerast midagi huvitavat ei paistnud. Läksin varahommikul kolmikute tüdrukut lutitama ja voilaa. Noor utt oli suurepäraselt ise hakkama  saanud.

Tänase megailusa ilmaga tuli kohe lambad natuke välja lasta, talled niikuinii juba lipsavad ammu uksest välja ja püüavad esimesi rohuliblesid. Eelmise aasta pilte vaadates, arvan, et ka siis said loomad aprilli lõpus välja käima. Küll kablutasid esimesed minutid ringi, selliseid õhuhüppeid ja ilunubreid sai näha, oi rõõmu! Harjutamise mõttes ja et lambad kohe karjamaale 1:0 ei teeks, pidid nad seal idee järgi viibima vaid paar tundi. Aga no katsu sa nad siis sisse saada, kui värske maitse suus! Ei huvitanud kaeraämbergi kedagi peale mõne talle ja kihnuka:) Õnneks tuli just hea äikesepilv ja vihmasahmakas, see neile ei meeldinud ja nagu üks mees oli kogu kari laudas..
Pilt peenvillapere poistest (need siis müügis ka), need on küll teises aias, koos viimaste tiinetega.

Ja koos emaga (veel pikas villas, aga selle asja juba parandasime:))

Ja veel pilt hobuselapsest, kes ka päeviti emaga koplis ringi kablutab. Oi neid hüppeid ja galopiringe, eks vahel pannakse külg ka maha:) Varsa nimeks sai Eskimo- selle lumise ja pika külma eskimotalve mälestuseks..Muidu on selline tore tegelane, tuleb juba ligi, aga emme peidab kiivalt oma selja taha alati.

Väike võitleja

See tall sündis reedel, 01.04 õhtul. Ema 1aastane soomlase ristand (Puntsu tütar). Sünnitus venis natuke, jäärtall suurepoolne ja tuli välja sikutada. Algul läks kõik ilusti, ema lasi imema, hoolitses. Talleke püsti normaalse ajaga,   ja rohkem öösel passimas ei käinud. Eraldi aias muidugi ka.

 Aga öösel oli kas ema tallele peale astunud või lamanud ja hommikul tall enam püsti ei seisnud...totaalselt jalad alt ära.kui üles tõstsin ja kinni hoidsin, imes ema all hea isuga. Käisin  nii mitu korda tissitamas, süstisin seleeni..ei mingit muutust. Kaimo käis näitas teda loomaarstile, sest mõtlesin, äkki mõni luu puruks. Arst arvas et, terve kõik ja üritage edasi..No ööselgi käisin talle tõstmas, kõik samamoodi- kukkus ümber ja ninuli ja kartsin, et siin ei aita muu kui kirveteraapia. Kaua siis lasta vireleda...

Pühapäeva hommikul tegin veel seleeni 1ml ja märkasin, et ei kukugi kohe poiss pikali, kui käed eemaldan! Pisut paremuse poole juba. Õhtul leidsin isegi paar korda, et tall oli end ise üles saanud ja komberdas ringi kolmel jalal.Vasak tagumine on ripakil. Tall on nii pikajalgne, et oma madalavõitu ema tissi juurde hästi ei saa kui tasakaal nõrk, kuid enam teda kinni hoidma otse ei pea. Täna hommikul tegi juba ringi peale boksile ilma kukkumata.

See ema aga- täitsa totakas- ahnitseb oma jõusööta, nii et lämbumas, ning siis teeb mingeid õhuhüppeid ja astuski korra uuesti talle jala peale. Loodan ikka, et saab korda tall, eluvaim on sees ...

Varastatud varss ehk hea üllatus

Hommikul peale 8 õue astudes olin ikka parajas hämmingus- nimelt lätlasemära Sarma kõhu all ukerdas väike raudjas varsahakatis! Aga tema ei saanud kuidagi tiine olla, siis pidi varss kuuluma eestlasele Rebekale, kuid poegimist olin küll oodanud alles aprilli keskel...samas 3 nädalat varem pole mingi ime, Rebeka ema  omal ajal üllatas samamoodi.
Nojah, Sarma arvas ikka täitsa tõsiselt, et laps on tema, ja ei lasknud pärisema üldse ligi, ja varss oli segaduses, sest imeda ju polnud tegelikult midagi...Oli jama omajagu, sest koerad lõugasid selle rabelemise peale (action ju), lapsed ronisid ei tea kus, lambatalled jooksid õue peal laiali ja vanad karjusid pead punased laudas..Lõpuks sidusin Sarma ühte boksi kinni, Rebeka teise ja lükkasin varsa ka tema juurde. Laskis ilusti imeda ja rahunes olukord maha. Ega hobune väga ei tahtnud, et varssa torgin, tegi nägusid kohe, aga sain õnneks ära näha, et väike on märavarss. Väga hea meel selle üle, sest nendega ikka muret vähem hiljem. Varsa isa on ka eestlane, Eber, kelle sügisel ära müüsin (EHS ostis omale Elkari liini jätkajaks)
Nii et nüüd tütarlapse nime E tähega paluks:)

Peenvillase kolmikud

Nädal aega juba oli must Pruut sellise olekuga, et kohe-kohe  plahvatab kätte, sai teda passitud öösel ja päeval...Ja ometi suutis ta meile tünga teha! Kella 13 ajal käisin laudas, kõik oli rahulik, 14.30 ukerdasid 3 musta talle juba ümber ema. Meil esimesed kolmikud. 2 poissi (kõige suurem ja kõige pisem) ning üks plika : )
Üldiselt tunduvad hakkama saavat, söömas käisid korda mööda. Eks peab nüüd jälgima, et see väiksem maha ei jääks, aga ta ise oli kõige tragim . Ema on igatahes ülihoolitsev.

lapsed ja lambad

Selline lõbus hetk tänasest päevast taas- käisime postkasti juures ja kihnu jäär Johnny jalutas kaasas nagu koer :D  Selline seltskondlik ja väga heatahtlik jäära kohta. (ta on üheaastane ja elab praegu koos kihnu utega, vahel hängivad kahekesi maja ukse ees, et kas antakse midagi head )

Üks eriline kaisutall on veel- muidugi jäär, need on kuidagi julged ja nahaalsed..