+32 C

Ilma üle on patt nuriseda, viletsa suusailma asemel on lõpuks suvesoe tulnud. Heinategijale õnnistus, kindlasti leevendab paljudel muret. Meie saime viimased heinad rullitud, ootavad vaid põllult kojuvedamist. Loomadel sellise kuumaga küll kerge pole. Hobused,kitsed lambad- kõik seisavad päevläbi varjualuses, elu oleks nagu välja surnud... ja õhtul ilmuvad  vaikselt sööma. Aga parmud ei ole isegi 9 ajal päriselt kadunud:S See on  ikka täielik nuhtlus...On ju ebaloogiline pidada lambaid suvel laudas, sinna HEINA alla vedada,et nad end ära määriks?! Aga mis sa hädaga teed...Üks seltskond uttesid mul just lõõtsutavad laudas jahedamas..Karjatamise kohustuse võtnuna tean,et ei tohi 30.mai-30.august loomadele lisasööta anda, kuid allapanu ometi võib :P Üle 25 plusskraadiga võivad loomad õnneks sees olla, keegi ei kobise.
Teine mure on, et putukad närivad lammastel pead katki:( Algab jama väiksest kriimust, ja enam ei  lõpetata...igasugu puhastamist-kreemitamist proovinud,isegi mu naaber loomarst oli nõutu- tal lehmadel sama häda. Mingit tõrvaga putukatepeletit  lubas Põltsamaa veterinaar tellida. Sellega läheb teadmata aeg! ometi võiks suveajal seda sees olla...Ühe ute kinnipaistetanud silma sain korda antibiootikumisalviga, mis kodus (inimestele mõelduna) leidus..Aga villad-karvad ei kasva ju tagasi nii ruttu. Sees hoida neid ka ei jõua. Ainus lootus,et nüüd seljale tõmmatud Bayofly triip satikaid mingi aja eemal hoiab.

Mis ma veel vahepeal hõiskasin,et panin kitsetalledele minikõrvamärgid ja püsisid küljes- eile oli üks neiu end juba vabastanud kenasti kõrvakaunistusest:P Ju kuhugi võrgu vahele pea toppinud..Hakka või tõesti tätoka peale mõtlema,kui nad ometi peavad neid Pria numbreid kandma...

Tartu seminar ja muu torisemine...

Kiirustasime eile hommikul 9 ajal Tartusse Märjale lambakasvatajate seltsi korraldatud söötmiseseminarile. Otsem tee oleks läbi Kolga-Jaani ja Leie, aga oli vaja autot tankida,siis sõitsime Põltsamaa kaudu. See oleks-oleks...hea,et me ei sõitnud mõni sekund kiiremini...Sest muidu oleks võibolla meie auto olnud üks selle õnnetuse vahetu kaasosaline-http://ohtuleht.ee/485121
Me nägime umbes 200 m kauguselt,kuidas vastu tuleb vilkuritega tuletõrjeauto, selle ees valge kaubik mistee äärde tõmbas ja siis keeras kõige ees hõbedane Audi vasakule ja tuletõrjeauto juhipoolt sisse,lükates tolmupilv üleval sõiduauto teeserva...Meie ees sõitis linnapoole üks must auto, mis sai ka imekombel pidama. Päästjad tormasid kohe autost välja ja katsusid Audi uksi avada, nägime, et juht ikka liigutas...Rohkem me ei jäänud vaatama,lapsed ka oma autos olid ehmatanud ju...Aga meie ei kuulnud ka tõesti keegi sireeni, nagu seal artiklis väidetakse,et oli peal?

Aga seminar  ise oli tore, kuulasime iirlasest lambafarmeri Patrick Nuttalli kirjeldust oma farmi aastaringist, tõugude valikust, probleemidest. Õigemini kujunes see vestlusringiks,sest kõike võis küsida javõrrelda Eesti eluga.
Eestis on vist teine Euroopa Liit, naersime- mõned näited: Iirimaal ei pea loomi märgistama enne 10kuud  kui nad just enne karjast välja ei lähe. Tapamajja minekul piisab ühest kõrvamärgist. Sabasid kärbitakse ja jäärtallesid kastreeritakse täiesti legaalselt 2päevaselt.  Aga nt. kodus oma tarbeks lammast nad tappa ei  tohi..Terve mõistuse vastane...aga nagu ta  ütles, eks palju sellest riiklikust registrist on ilukirjandus.
Lambaliha on poes väga kallis,kui tootja saab normaalsest tallerümbast tapamajas kätte u.100 eur, siis poes maksaks see 270-280 eur...
Teises päevapooles oli Liilia Tali kord, oma kogemustest ja uuendustest ka alati huvitav kuulata. Vaba vestlus jäi küll lühikeseks, sest tema ülemus (tita) oli juba kuri:)

Pühapäev..

Hommik algas siis tõesti "toredasti"- keset palavat heinaaega traktoril rehv puruks.. Ei mingit niitmist hetkel ühesõnaga, loodetavasti saab homme keegi vaalutama ja siis igatahes on lubanud pallija-mees tulla. Esmaspäeval selgub ka, kuidas rehviga täpselt on.
No mida siis teha,kui nagu sunnitud paus- puudelõikus, lõhkumine, sõnnikuvedamine...
Lõpuks ometi on suvemoodi, kraadiklaas näitas varjus 27 soojakraadi. Lapsed nuiavad aiabasseini, aga kuna paar neist köhivad jaanipäevast saadik,siis ootame veidi veel.
Veristasime paar jäära sügavkülma. Esimene oli soomlase-rootslase ristand 5kuune, lihakeha 15 kg. Teine aga tumedapealise ja rootslase  segu, 3,5 kuune(üksiktall)- 19kg! Oli pikk volask..

Tundub ikkagi, et see korralik (lamba)lihasöömise-grillimise aeg on suvi. Nii mõnigi,kes on enne  olnud arvamusel, et "Lammas äh, see üks villasoki maitsega..." on üllatunud, kui maitsev tegelikult võib talleliha olla.Nüüd on tõsine mõte panna  lihatõugu  jäär karja juba juuli lõpupoole, et umbes  pooled  lambad poegiksid detsember-jaanuar. Veebruarikuusse ma tallesid ei taha, siis võtan jäära vahepeal välja.
Kulub küll talledele rohkem sööta, kuid suuremad lihakehad jaaniaegu teevad selle tasa. Sama tegelikult ka peenvillasega, et varsti ilmselt ka need jääratalled hakkavad kasvama liha jaoks, mistõttu peaks nad sündima varem.

Koeraga koolis

Veetsime ühe asjaliku ja mõnusa laupäeva Pärnumaal Jaani talus bordercolliede karjatamiskoolitusel. Kokku said ühe pesakonna kutsikad koos emaga ja üks border ka Jaani talust.
Natuke on meie koer trenni saanud ja kodus ka lammaste juures käinud, aga perenaine ise vajab vähe juhendamist...et tuleks toimiv tiim koeraga. Koeral on instinktid olemas, ta mõtleb juba oma peaga, aga on veidi ebakindel, mis väljendub naksamises- mida ei tohi muidugi teha. Seepärast on ta ka pika nööri otsas.
Saime teada sedagi, et töö/õppimisevabal ajal ei tohi borderit jätta lihtsalt lammaste juurde passima, mis teda stressab - vaid panna kohta, kus lambaid üldse näha pole.

 Lapsed otsisid koerte õpetamise ajal omale tegevust, Andri leidis ühe sõbraliku kitse...

Siin Tuffy ema Chilli...

Nüüd on meil kodus plaan spetsiaalne treeningaed ehitada, kus ilma talledeta lambaid saaks koeraga karjatada.

 Aitäh Riinale, Julikale ja Joelile!

Uued silmaterad..

 Reede varahommikused - pruun tüdruk (nii oodatud!) ja must poiss..eriti põneva peakaunistusega:P Issi on taas Benji, ema Lumehelbeke poolrootslane.

Jäära vill oli sündides pikk nagu emalgi - siin pilt  emast enne pügamist..

Ja siin pühapäeva, 1.aprilli hommiku VALGE peenvilla tüdruk..vanaisasse ilmselt? Ema ja isa ju pruunid.
Mulle tundus ta niii pisike, harjunud ju selliste 4-5 kiloste jurakatega- aga kaalub siiski tubli 2,5kg.

Pildid on nüüd kehvad, telefoniga tehtud, kuna pisipoeg sai fotoka kätte ja teadagi lahti algosadeks võttis..

Pudinad nädalavanuselt: Latte-Mütsike , Valgekrae ja Bel-Ami

Ja kunaseoses  kitsekasvatusega on uued tuuled, on pakkumisel meie praegune SIKK:)

Täiendus 09.aprill- sikul õnneks uus tööpõld teada.

Pisipanda

Täna kl 10 vähese sikutamise abil tuli ilma Panda-ute jõmpsikas Pisipanda. Jäärapuks... miks need ilusaimad ikka poisid on?!

Värv on hetkel selline ebamäärane, nagu rohke piimaga kohvi karva. Ema on ju poolrootslane pruuni geeniga ja isa Benji ka pruun. Emal on päitsed peas, sest ei tahtnud kohe aru saada, mida see titt tema tissist tahab ja kargles eest ära. Kaerakausi abil ja kui teda veidi paigal pidasin, sai  laps kõhutäie kätte.

1päevane

ootereziimil...

Nii ongi, üks tumedapealine lammas (nagu lammas Shauni multikast see paks tüüp) mitmendat päeva seisab ja ootab. Panin ta üksikboksi, et oleks mul kaamera vaateväljas kindlasti, aga ju on liiga häbelik...keerasin kaamera teise suunda, noorte uttede peale, sest sealgi on juba vähemalt 3 tk suure tissi ja natuke punase t..ga. Need siis lihalamba ja peevillase ristandid pluss üks kihnu vereline.
Muud põnevat praegu polegi, vedasin (lohistasin) üleeile 6 utte koos vanemate talledega küüni. See oli raske füüsiline töö :D Lambad ühekaupa päitstega järel ja 50 m kõndida- aga kui lammas kaalub kolmandiku minust rohkem ja sõrad vastu ajab, siis võib arvata, et higi tuleb..Küünis on neil pätakatel ruumi joosta ja laudas õhk parem. (olengi juba mitu päeva õhutanud ,et niiskust välja saada)Talledele meeldib täitsa uues kohas, nad saavad ka tulla laudade vahelt välja oma spetsiaalset kaeraportsu sööma.

Et aga lambakasvataja elu ei ole ainult lilledel tantsimist, siis tuleb ka ebaõnnestumistest rääkida-  nimelt sai meil üks noor 10 kuune utt listerioosi. See pidi olema üsna levinud häda silosöötmisel..ei levi lambalt lambale, vaid lammas saab bakteri toiduga ja peiteaeg on 2 näd. Just lugesin soome foorumist sellest tõvest ja et see põhjustab kesknärvisüsteemi häireid, halvatust. Seepärast lõigi häirekell, kui märkasin lammast seismas pea viltu, kõrv rippumas, sööma ei tulnud. Ruttu antibiootikum peale, õnneks oli kodus alles peaaegu täis tetratsükliini pudel (sai ühel ravitud emakapõletikku, sünnitusabi tagajärg)- esimesed 3 päeva 4 kordne tavaannus ja siis peaks 10 päeva jätkuma 2 kordne doos. Täna 4.päev, lammas sööb, jalutuks ei läinudki, paistab pea otse olevat (- kui juba ila voolab ja lamab, siis ei ole ravil mõtet, hädatapp.) Juhtum oli meie kohalikule loomaarstile uus asi, teavitasin siis teda hoopis, kuidas ja mis..

 Ning veel kurvastuseks avastasin, et meie Puntsu, soomlase, talled on kuidagi näljased, käivad varastavad ja ema ei lase kuidagi imema- proovisin ja ei tulnud tõesti piima :( 3 nädalat ja mis siis nüüd lahti, aru ei saa..Vilja ja silo saavad kõik. Ega siis midagi, tuleb pudelit anda..kas nad saavad ka mujalt, aga päris tühjaks 300 ml pudelit ei tee. 

 Ja samuti õpetuseks mulle- nagu Kaire kunagi ütles, parim on kui kolmikud saavad olla omaette perega võimalikult kaua- aga kuna tundusid nii kobedad need rootslased, lasin nad mina lahti teiste hulka. Peale kaht päeva tundus, et ema kes enne oli nagu emalõvi, muutus ükskõikseks, talled ei saanud korralikult süüa. Ega muidugi 3 nii suurt talle sööta ka päris koormav- suur poiss on ju pea 8kilo ( 2,5nd) ja õed nii 6kg..Pakkusin tüdrukutele ka pudelit ja kahepeale söödi kohe 300 ml ära. Lükkasin ema nendega uuesti omaette "kongi" ja suurem viljaports ette. Näis, kas saavad kõhu täis või tuleb lutilapsi juurde.

 Aga 10 aastane Mamma seni saab oma tibudega hakkama, need on trullad ja kalpsavad lõbusalt.. siin nad magavad keras koos...